Nagu kahel varasemal aastalgi, kutsus Endla looduskaitseala ka tänavu oma piirkonna, täpsemalt Jõgeva linna ja valla ning Koeru ja Rakke valla koolide algklassiõpilasi üles rahvusvahelise märgalade päeva puhul (seda tähistatakse 2. veebruaril) joonistama ja meisterdama. Tänavu oli teemaks “Konn vees ja soos ? keda sööb ja kes teda sööb??. See tähendab, et konna oli vaja kujutada kui toitumisahela olulist lüli märgalal. Selleks, et lapsed paremini teaksid, mida neilt oodatakse, sisaldas võistluse juhend infot selle kohta, missugused konnaliigid Eestis üldse esindatud on, kellest nad toituvad ja kellele omakorda toiduks on. Tehnika osas jäeti joonistajatele-meisterdajatele vabad käed.
Kui sadakond Jõgeva Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi, Laiuse Põhikooli, Kuremaa ja Siimusti Lasteaed-Algkooli, Vaimastvere Kooli, Kiigemetsa Kooli ja Koeru Keskkooli õpilaste tööd lõpuks Toomale jõudsid, selguski, et käiku olid lastud vist kõik laste käelise tegevuse juures pruugitavad tehnikad. Ja lisaks sellele süvenetud ka päris põhjalikult konnade eluolusse.
Energiasüst
?Kui me laste tööd lahti harutasime, saime kolleegidega nende vaatamisest tohutu positiivse laengu,? ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni loodushariduse spetsialist Katrin Möllits. “Õpetajad olid lastega väga suure töö ära teinud. Taiesed on värvirõõmsad, mitmekihilised ja vaimukad, aga ka harivad: paljusid neist saab suisa näitliku õppevahendina kasutada.?
Näiteks Laiuse kooli II ja IV liitklassi õpilased on paberist volditud konnadele seljale maalinud konkreetseid konnaliike iseloomustava mustri ning need siis penoplastist mätastele istuma pannud. Mättad on asetatud ajakirjast välja lõigatud roostikku kujutavale fotole. Töö aluse küljes ripuvad aga veel raamatukesed iga konnaliigi kohta tehtud luuletustega.
Laiuse laste teisel ühistööl “Head isu!? on kujutatud ammuli suudega konni, kes ootavad, et mõni sääsk, kärbes, parm, sirelane, kiin, kiil, mardikas, ämblik, tirts, ritsikas, röövik, tigu või nälkjas tema vaatevälja ilmuks. Tööle on lisatud konna menüü, mis sisaldab just eelpool loetletud elukaid. Kolmandal ühistööl “Põgeneme!? on kujutatud aga peale konnade siili, mäkra, saarmast, minki, rebast, toonekurge ja teisi, kes konni söövad. Tõsi, enamik konnakütte on nii mõnusate nägudega, et nende eest ei tuleks kellelgi pähe põgeneda. Aga ega seda ärasöömise asja antud juhul nii traagiliseks ajama peagi. Loomariigis on ju omad seadused.
Üheksa liiki
Eestis elab üheksat liiki konni: rabakonn, rohukonn, tiigikonn, veekonn, järvekonn, mudakonn, harilik kärnkonn, rohe-kärnkonn ning kõre ehk juttselg-kärnkonn. Umbes niisama palju võis laste töödest leida ka erinevaid konnameisterdamise ideid.
“Konni meisterdades said lapsed kindlasti ruumilist mõtlemist arendada,? arvas Katrin Möllits. “Ja kollektiivsete taieste puhul ka koostööd harjutada.?
Katrini ja tema kolleegide meelest väärivad kiitust ja tänu kõik konnataieste loomisel osalenud õpilased ja õpetajad.
“Tänutäheks kingime neile loodushariduslikke õppematerjale ja raamatuid,? ütles Katrin Möllits. “Auhinnad on meil veel üle andmata sellepärast, et üritasime neid natuke juurde hankida: need, mis meil varutud olid, ei tundunud pärast tööde üle vaatamist enam piisavalt väärikad. Laiuse lapsed saavad aga auhinnaks rabaretke koos transpordiga siia ja tagasi.?
Konnanäitus jääb Tooma külastuskeskuses avatuks novembrini ehk külastushooaja lõpuni. Kahjuks ei mahtunud näitusele kõik laste loodu, vaid ainult ilmekam osa sellest.
Kõik Eestis elavad konnaliigid, on, muuseas, kaitse all: kõre ja rohekärnkonn kuuluvad esimesse kaitsekategooriasse, mudakonn teise ja ülejäänud kolmandasse kategooriasse. Küllap sai seegi asjaolu noortele konnajoonistajatele-meisterdajatele selgeks. Mida tunned, seda oskad ka kaitsta.
RIINA MÄGI
