Kordi harvem räägitakse aga päästekorraldajatest, neist inimestest, kes hädaabikõnedele vastavad ja vajaliku abi kiiresti teele saadavad. Kindlasti selgitab seda asjaolu, et appi tõttav kiirabi või päästeauto
on avalikkusele palju rohkem nähtav ja nii ei osata abi kiiret saabumist seostada häirekeskuse tööga. Ometi sõltub just päästekorraldaja oskustest see, kuidas saadakse hädaabikõne sooritajalt kätte oluline informatsioon ning kuidas selle alusel hinnatakse olukorra riske ja abivajadust. Täna kuulub Eesti viie Euroopa riigi hulka, mille häirekeskuse arengut on kõige aktiivsemaks ja innovaatilisemaks peetud.
Algus individuaalõppena
Tänapäevase päästekorraldaja elukutse on välja kasvanud tuletõrje ja kiirabi dispet?erite tööst ning nende kutseoskuste omandamine on läbi aegade toimunud n-ö “selliõppena?. Mõistetavalt ei olnud selliste tingimuste tõttu võimalik üle Eesti ühtset teenusstandardit saavutada. Viimastel aastatel on hakatud koolitusaluseid ühtlustama ning päästekorraldajaid hakati välja õpetama kindla koolituskava alusel individuaal- ja grupiõppena häirekeskustes kohapeal.
Uus riiklik õppesuund
Alates selle aasta sügisest on Sisekaitseakadeemia Päästekolled?i päästekoolis esmakordselt võimalik kutseõppena omandada ka häirekeskuse päästekorraldaja ametit. Praktika näitab, et päästekorraldaja kutse sobib missioonitundega inimesele, kes on kõrge pingetaluvusega ning soovib aidata hätta sattunud inimesi. On selge, et kutseõppe avamine on suurepärane võimalus tõsta ja
ühtlustada päästekorraldaja kutseoskuste taset ning tuua selle äärmiselt tänuväärse elukutse juurde uusi, aktiivseid ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Õppekava edukalt läbinud saavad kutseharidust tõendava tunnistuse ning alustavad tööd päästekorraldajatena häirekeskuse keskustes üle Eesti.
Modernne häirekeskus
Lisaks õppeprotsessile on pidevas arengus ka häirekeskuse töökeskkond. Päästekorraldaja igapäevane tööruum ja seal kasutatavad töövahendid on hädaabikõnede vastuvõtu, töötluse ja suhtlemise operatiivteenistusega muutnud kiireks ja paindlikuks. Pilootprojektina Eestis käivitatud
mobiilse positsioneerimise teenus on tänaseks tuntust kogunud ka mujal Euroopas. Kokkuvõttes võib öelda, et päästekorraldaja töö Eestis on kogumas populaarsust ning kindlustunne hästi koolitatud tulevikutöötajate suhtes annab usu, et hädaabinumbri teenus vastab edaspidi aina enam abivajajate ootustele ja vajadustele.
Endel Raidma,
Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse juhataja
