Jõgevamaal käis eile olukorraga tutvumas tööinspektsiooni avalike suhete juht Tõnu Vare, kes koos maakonna töökaitse inpektsiooni juhataja Tiit Gorinoviga külastas ka Vooremaa toimetust.
Vare sõnul on oluline pealinna kontorist välja minna ja saada pilt sellest, mis kohtadel tegelikult toimub, käia firmades ning suhelda nii tööandjate kui töövõtjatega.
Eesti tööandja varjab tööõnnestusi
Tõnu Vare rääkis Vooremaale, et nende huviorbiidis ei ole mitte ainult töökaitse ja tööõnnetused, vaid ka tööseadusandlus ning töösuhted. Oluliseks peab ta kõikvõimaliku teabe vahetamist ning koostööd ajakirjandusega.
Kui tööõnnetustest rohkem kirjutada, oleks neid vähem, leiab Vare. Eesti tööandja varjab tööõnnetusi, ütleb Vare. Siin on tema hinnangul mitu põhjust: kõigepealt peab tööandja tööõnnetuse puhul pabereid ja raporteid täitma, edasi hirmutavad teda trahvid ning kolmandaks kardetakse nö “musta registrisse” sattumist, mida tööinspektsioon peab.
Nii ongi Eestis ametlikult tööõnnetusi 6-8 korda vähem kui Euroopa Liidus ning see ei peegelda tegelikkust.
Jõgevamaal kõige rohkem sunnirahaga hoiatamisi
Tänavu esimese poolaasta jooksul on Jõgevamaa Töökaitseinspektsioon teinud kontrollimisi 247 korda, mullu tuli neid aasta peale kokku 399. Poole aastaga on kontrollinud 111 ettevõttet, kus töötab kokku 3874 inimest. Ettekirjutusi on tehtud 117. Sunnirahaga on hoiatatud 47 korda, mis annab Jõgevamaale maakondade lõikes esimese koha. Täitmisele neist hoiatustest siiski ühetegi pööratud pole.
Ega omaette eesmärk polegi meil trahvi teha, siin Jõgevamaal on hoiatus piisavalt mõjuv, selgitab Tiit Gorinov. Kui ikka ettevõtjat ähvardab 30 000 kroonine trahv, siis mõni hakkab juba pankrotis rääkima ning asjad saavadki korda, lisab Gorinov.
Samas räägivad Vare ja Gorinov, et tegelikult jõutakse kontrollida ainult 15% firmadest, kuna Eestis on praegu keskmiselt vaid üks tööinspektor 10 000 inimese kohta.
Tööõnnetuste suhtarvult keskel
Tänavu esimesel poolaastal oli Jõgevamaal 13 rasket ja 27 kerget tööõnnetust. Mullu olid need arvud kogu aasta lõikes 24 ja 55, 2004. aastal 14 ja 72. Võrreldes õnnetusete suhtarvu töötajate arvuga, kuulub Jõgevamaa vabariigis keskmiste hulka.
Kõige rohkem juhtub tööõnnetusi jätkuvalt ehitustel ja puidutööstuses ning meestega vanuses 25 kuni 34 aastat. Ühe põhjusena näeb Tõnu Vare siin ka seda probleemi, et kuna paljud head töölised on välismaale läinud, satub meil tööle rohkem algajaid.
Eurooopa Liidus on käimas 2006 noorte tööohutuse kampaania “Ohutu lähe”.
JÜRI LEESMENT
