Vana kirikukalendri järgi tähistab tõnisepäev pühak Antoniuse mälestuspäeva. Pühast Antoniusest, omal ajal elanud Egiptuse erakust kujunes keskajal üle Euroopa tunnustatud sigade ja seakarjuste patroon. Seepärast on ka tõnisepäevale omistatud sigade püha tähendus. See asjaolu peaks olema tähelepanuväärne eriti tänavu, sest pisut vähem kui kuu aja pärast 17. veebruaril saab ju alguse sea-aasta.
Lootus heale vilja-aastale
Üks on päris kindel: päev on nüüd kukesammu võrra jälle pikem ja pimedus annab järjest enam valgusele teed. Loodetavasti muudab see meele rõõmsamaks kõikidel elusolenditel, looduse kroonist kõnelemata.
Et aga siga on eestlastel olnud läbi aegade tähtsaim lihaloom, on ka tema sigimise ja kasvamise pärast ikka muret tuntud. Vanadel eestlastel oli olnud koguni kombeks tõnisepäeval sigadele päikest näidata, et nad saaksid uut jõudu kevadeni kosuda. Eilne tõnisepäev oli päikese poolest küll nii helde, et seda võis iga notsu selgesti tunda isegi laudast välja saamata.
Tõnisepäeva päikesepaistele on omistatud üldse suurt tähtsust. Ennemuiste arvati, et kui tõnisepäeval kasvõi nii palju päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb ilusaid suveilmu ja on lootust ka heale viljakasvule.
Karu pöörab teise külje
On arvatud, et tõnisepäeval pöörab karu teise külje, mis ühtlasi tähendab olulist pöördepunkti looduses. Tõnisepäev poolitab ka majandustalve, sest vanad eestlased arvasid, et selleks ajaks pidi olema alles jäänud pool loomatoitu. Inimeste toidutagavaradest võidi tõnisepäevani ära kulutatada kõigest kolmandik, et ülejäänud kahe kolmandikuga saaks uute saakideni välja tulla. Seepärast oli endisel ajal kombeks seda päeva ka mitmel moel meeldejäävaks muuta. Setumaal söödi sel puhul seapead ja kruubisuppi, mõnel pool keedeti ka sealihaga herneid või ube. Et sigadel pea ringi käima ega soolikad sassi keerduma ei hakkaks, oli tõnisepäeval keelatud ketramine ning igasugused keerlemise ja pöörlemisega seotud tööd ja toimingud.
Peale selle, et tõnisepäeval arvatakse karu teist külge pööravat, pidavat hüljestel sündima esimesed pojad ja putukatel tulema hing sisse.
VAIKE KÄOSAAR
