Kui paljudele võib laulvate eesti noorte olemasolu Paldiskis, kunagises kinnises nõukogude sõjaväelinnas, üllatavana tunduda, siis tegelikult on selles linnas ammu kasvamas n-ö uus eesti kultuurikiht. Mattiiseni-päevadel polnud paldiskilased aga enam mingid tundmatud tegijad. Nad olid astunud iga aastaga võidule sammukese lähemale, kusjuures algusest peale rõhutatult rahvuslikku joont järgides.
?Tihti püüavad ansamblid valida kaks väga erinevat lugu, st minna korraga nii kalale kui ka seenele, aga ei saa lõpuks ei ühte ega ka teist. Paldiski suutis ennast seevastu kahe rahvalauluga suurepäraselt kehtestada, andes otsekui minietenduse,? ütles Suures Kõrvas kaasa löönud laulja Tõnis Mägi. ?Esitus oli nii puhas, nagu tuleks laul plaadilt, aga sellele lisandus veel ehe emotsioon.?
Hingematvalt ilusate elamuste kõrval sai Mattiiseni-päevadel ka nalja. Eks seda ole seal ennegi saanud, aga ei mäleta, et nii palju ja nii head. Tartu Waldorf-Gümnaasiumi meesansambel pilas näiteks oma tuntud meloodiatel ning omaloomingulistel sõnadel põhinevas laulus asjade-, autode- ja staarikultust ning poliitreklaame nii, et publik oli naerust hingetu. Pärast seda, kui üks noormeestest laulu lõppedes veel tähtsa näoga ?Tehtud!? ütles, ei jaksanud allakirjutanu igatahes enam plaksutadagi. Mitte ei saa aru, kuidas mõned suudavad ainsasse laulu rohkem nalja mahutada, kui mõned teised tervesse naljategemise eesmärgil toodetud seriaali?
Rahvalaul ausse
No eks oli Mattiiseni-päevadel ka hallimaid hetki, mil kippusid endalt küsima: ?Milleks nemad küll siia tulid?? Aga vastus oli omast käest võtta: ?Selleks, et järgmine kord paremini laulda.? Sest just parematelt õppides paremaks saadaksegi.
?Olin Mattiiseni-päevadel esimest korda ja lahkun siit siiralt positiivsete muljetega,? tunnistas Tõnis Mägi. ?Kui mõnel teisel noortekonkursil, kus ma olen viibinud, on saanud näha palju staarijäljendamist, siis siin teeb igaüks oma häält. Ning ma loodan, et suurte staaride koopiamasinad on üleüldse rikki läinud ja seda igaveseks.?
Eriti meeldis Tõnis Mägile see, et eesti rahvalaul hakkab noorte hulgas au sisse tõusma: peapreemia saajad polnud nimelt sugugi ainsad, kes rahvalauludega välja tulid.
?Kui noored tahavad rahvalaule laulda, siis pole meie asjad veel sugugi halvad,? ütles Tõnis Mägi. ?Narva koorikooli vene rahvusest neiud üllatasid meid aga imeliselt puhta eesti keelega. Me ei saanud alguses arugi, et tegemist pole eestlastega. Rõõmustas ka mõnede etteastete eluterve ühiskonnakriitilisus ja publiku ergas reaktsioon sellele. Oli tunda, et siia pole kokku tulnud Kroonika lugejaskond.?
Tõnis Mägi ise pani Mattiiseni-päevadele koos noorema mõttekaaslase Chalice?i ehk Jarek Kasariga ilusa punkti: nende laupäevaõhtust kontserti, mis kujunes elegantseks, vaimukaks ja mõttetihedaks sõnalis-muusikaliseks pingpongiks, kuulati põrandal istudes ja püsti seisteski ? juhul, kui tooli ei jätkunud.
Laureaadid
Peapreemia saajaist oli juba juttu. Olgu siinkohal mainitud ka laureaadid.
IV-V klass
I Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisteansambel Hundinuiad
II Saue poistekoori poisteansambel
III Türi Gümnaasiumi tütarlaste ansambel
VI-VII klass
I Kuressaare Gümnaasiumi huvikooli Inspira tütarlaste ansambel Mandlik?
VIII-IX klass
I Sirje Graubergi Laulukooli neidude ansambel
II Pärnu Kunstide Maja neidude ansambel Liisud
III Nõmme Kultuurikeskuse neidude ansambel Vivere
X-XII klassi segaansamblid
I Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi vokaalansambel Greip
II Türi Kultuurimaja segaansambel Jamboree
III Rapla Laulustuudio segaansambel
X-XII klassi neidude ansamblid
I Rapla Laulustuudio neidude ansambel ?Kriide?
II Tallinna Reaalkooli neidude ansambel
III Türi Kultuurimaja neidude ansambel ?MS Veetoru V?
X-XII klassi meesansamblid
I Kuressaare Gümnaasiumi huvikooli Inspira meesansambel Jepps
II Tartu Waldorfgümnaasiumi meesansambel
III Jõgeva Gümnaasiumi meesansambel
Lisaks laureaaditiitlitele anti välja rida eritunnustusi.
RIINA MÄGI
