Maikuus külastab Eestit Jaapani keiser. Seoses sellega tahame ka Jõgevale pisut Jaapani õhustikku tuua. Esitleme nii suurtele tekstiilirullidele maalitud kui raamitud töid siidpaberil.
Jaapani kultuurile on eriti iseloomulik teiste rahvaste kultuuri omastamine ja selle kohandamine oma tõekspidamistele, tänu millele on jaapani kultuur jäänud väga omanäoliseks. Kultuur laiemas mõttes on kõik see, mida inimene loob ning see areneb ja muutub huvitavamaks teiste riikide ja rahvaste kultuuri mõjul. Eriti tugev on Jaapanis olnud aastasadu kestnud Hiina mõju. Aja möödudes töötati see võõramaine mõju loominguliselt ümber ning vastuvõetav osa sellest liitus orgaaniliselt jaapani kultuuriga. Kummalisel kombel muutus jaapani kultuur sellest mõjust veel omanäolisemaks. Maalikunstis, arhitektuuris, poeesias, skulptuuris ja muuski on tunda küll Hiina mõju, kuid see on allutatud jaapani kultuuri süsteemile.
Määrav osa jaapani rahvuse kujunemisel on ainudel. Jaapani saarestikku eraldas Aasia mandrist meri, teisel pool laius ookean. Sajandite jooksul jõudsid siia mandrilt ja saartelt ümberasujad, keda ajas siia nälg, hirm või lihtsalt seiklushimu. Siin nad pidid kohanema, kuna edasiminek itta polnud võimalik. Jaapani kultuuri kujunemisel ongi oluline osa põhirahvusel ? ainudel, kelle füsioloogias on teadlased muide leidnud sarnaseid jooni ka eestlastega.
Hieroglüüfe maalimaKuna migratsioon toimus väga pika aja jooksul aeglaselt, siis omandasid uustulnukad kohaliku elulaadi. Siiski on Lõunamere saartelt tulnud suguharude mõju tuntav elamutes, riietuses ja ka toidus, mis lähtub vihmasest troopilisest või subtroopilisest kliimast. Erinevate rahvuste segunemisel kujunes välja võrdlemisi ühtlane jaapanlase tüüp. Mehed on väheldase kasvu ja lühikeste jalgadega, nahk on tõmmu, juuksed mustad ja siledad, silmad tumedad ja mongoliidse lõikega.
Jaapani riiklik usund on shintoism, mis on samaväärne budismiga. Shinto ei oma kaanoneid ega dogmasid, vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede ja loomade austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Kõige tähtsam koht on päikesejumalannal Amaterasul. Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele looduse vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana, jaapani aed ja bonsai. Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia, ühtesulamine.
Näituse töötoas on soovijatel võimalik jaapanlanna Keiko Murakawa käe all ka ise hieroglüüfide maalimist proovida, selleks on kasutada 11 spetsiaalset komplekti pintslite, tu??ide ja kirjamattidega. Jaapani keelel on teatavasti sarnasusi soome, türgi ja korea keelega, kuid see on täiesti erinev naabermaa Hiina keelest. Sellegipoolest kasutati jaapani keele lugemiseks ja kirjutamiseks pikki sajandeid hiina märke, sest mungad, õukondlased ja keiser ? ainukesed inimesed, kes oskasid lugeda ja kirjutada ? hindasid kõrgelt hiina kultuuri. Praeguseks on neist välja arenenud jaapani enda kiri.
Haikud ja bambusflööt
Näituse avamisel loeb haikusid Lennart-Hans Jürgenson, kes on ise haikusid kirjutanud, tõlkinud ja mõned luulekogud välja andnud endine näitleja. Shakuhachil ? jaapani bambusflöödil – mängib Roland Suits, eestlastest üks parimaid selle muusikariista harrastajaid.
Kohapeal saab vaadata ka jaapani kultuuri tutvustavaid filme.
Ürituse vahendajaks ja finantseerijaks on Jaapani suursaatkond Eestis. Eriliselt tänulikud oleme Taimi Pavesele, kes vaatamata oma tihedale töögraafikule meid heade nõuannete ja näpunäidetega abistas.
Näitus Betti Alveri Muuseumis on avatud maikuu jooksul.
HELI JÄRV
