26. märtsil 2001 moodustati Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde Jõgeva Linna Fond sissemaksega 100 000 krooni, eesmärgiga toetada spordielu Jõgeva linnas. Samas allkirjastati koostööleping Eesti Olümpiakomiteega, millest lähtuvalt Jõgeva linn liitus Eesti Olümpiakomitee toetusprogrammiga, kus eesmärgiks on tippsportlaste ja tulevikulootuste ettevalmistuse stimuleerimine. Eesti Olümpiakomitee andis Jõgeva linnale õiguse kasutada kommertsembleemi ja nimetust ?Eesti Spordi Toetaja? ja ?Sini-must-valge kõrgemale?, mis on paigaldatud Jõgeva Spordikeskuse Virtus? pallimängude saali seinale.
Aasta jooksul Jõgeva Linna Fondi põhikapitalilt saadud tulust eraldatakse 25 protsenti fondi põhikapitali suurendamiseks, 25 protsenti väljamakseteks Eesti Olümpiakomitee Fondist ja 50 protsenti väljamakseteks Jõgeva Linna Fondist.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi investeeringute keskmine tootlus möödunud majandusaasta kasumiarvestuse järgi oli 13,2 protsenti ning sel aastal oli võimalik Jõgeva Linna Fondist eraldada stipendiumideks 7306 krooni.
Jõgeva Linna Fondi halduskogu ettepanek Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond eraldada alafondist väljamakseteks 4000 krooni Kaido Poomile seoses Jõgeva jäähoki 60. aastapäevaga jäähokitraditsioonide hoidmise eest ning Jõgeva Spordiklubile Tähe Jõgeva saalihoki arendamise eest ja 10 tegevusaasta juubeli puhul. Stipendiumide jääk 306 krooni suunata fondi põhikapitali suurendamiseks.
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond on kantud nende mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kellele tehtud annetusi ei maksustata tulumaksuga.
Stipendiaatide ja sponsorite austamisõhtu toimus 4. detsembril Mustpeade Majas, kus toetused Jõgeva Linna Fondist andis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas.
Toomas Klaarman
Jõgeva Linna Fondi halduskogu esimees
