Lillekaupluse Edelweiss juhataja ja omanik Eve Lill soovitab väetada õitsvaid lilli just nende jaoks ette nähtud väetisega. Lisaks on veel spetsiaalsed väetised orhideedele, kaktustele, kanarbikulistele. Teine rühm väetisi on rohelistele taimedele, kuid on ka üldväetis, mis sobib kõikidele.
?Taime ei tohi väetada, kui see on üle kastetud või liiga kuiv. Samuti peaks jälgima, et kui taimel on tõesti veel puhkeperiood, siis pole teda mõtet väetada. Veel tasuks mõelda sellele, et taim võib hoopis ümberistutamist vajada. Väetama tuleks teda hakata alles pärast seda,? märkis Eve Lill.
Ärge võtke liiga suurt pottiTema kinnitusel annab alati kõige kiirema efekti vedel või ka vees lahustuv väetis. N-ö laiskadele inimestele, kes kipuvad regulaarset väetamist unustama, on parim väetisepulk, mis tuleks lihtsalt mulda pista.
Üldreegel on, et õitsvaid lilli peaks väetisega kastma kord nädalas, muidu jäävad taimed kiduraks. Rohelist taime võiks samuti hakata enne kevadet väetama. Suur toataim vajab rohkem väetist. Kui taime kasv on kiire, siis tuleb talle rohkem väetist anda, puhkeperioodil pole seda mõtet teha.
Toalill tuleks ümber istutada siis, kui tal potist juured välja tulevad. Üheks tunnuseks, et taim vajaks ümberistutamist, on ka kolletumine ja närbumine, ehk toataim vajaks paremat toitu.
Eve Lille hinnangul kipuvad väga paljud toalillede kasvatajad ümberistutamisel valima liiga suurt potti. Sel juhul hakkab taim ainult juuri kasvatama ja mulla peale jääv osa jääb kiduraks.
?Uus pott peaks olema kuni paari näpujämeduse võrra vanast suurem. Poti valikul tasub jälgida, et sellel oleks ka auk põhjas,? tuletas Edelweissi juhataja lillesõpradele meelde.
Savi või plastmass?Müügil on savist ja plastmassist potid. Savipotti soovitab Eve Lill kõigepealt ööpäeva vees leotada, et see endasse piisavalt niiskust imeks. Savipott on kasulikum ka seetõttu, et ei vaja enam iluümbrist, sest on enamasti ise dekoratiivne.
Ka plastmasspott pole lillele kahjulik, nii et Eve Lill soovitab soojalt sedagi varianti. ?Suured taimed tulevad näiteks meile kauplusse plastmasspottides ja kasvavad kenasti edasi, neil pole midagi häda,? kinnitas ta.
Pärast ümberistutamist võiks taime paariks-kolmeks nädalaks tõsta valgemasse kohta ja alles siis oma endisele kohale tagasi.
Enamik taimi istutatakse ümber paari-kolme aasta tagant, suured taimed aga umbes viie aasta tagant.
Lillepoest ostetud taimed peab üldjuhul ümber istutama, sest enamik neist on nn transpordimullas ja juured tavaliselt juba ajutisest potist välja kasvanud.
Millist mulda valida?Lillepoes on olemas spetsiaalsed mullasegud. Kui müüja käest küsida, oskab ta kindlasti soovitada sobivaima. Eraldi on happeline, nõrgalt happeline muld ja spetsiaalsed segud näiteks kaktustele, orhideedele.
Eve Lill kinnitas, et praegu on tunduvalt mugavam osta valmissegu, kui hakata mulla segamisega ise jändama. Praegu saada olevad mullad on küllalt soodsa hinnaga.
Kodus erinevaid komponente kokku segades võib hätta jääda. Näiteks oleks orhideede jaoks vaja männikoort, aga seda ei pruugi käepärast olla. Samuti on üsna tülikas mulla kuumutamine.
Aiamaalt toodud kompostirohke muld võib toataimede jaoks liiga rammusaks osutuda. Kui taim panna valesse mulda, siis ta seal kasvama ei hakka.
Pärast ümberistutamist tuleks taime kõvasti kasta. Alustaldrikule jooksnud üleliigne vesi tuleks kohe ära kallata. ?Üldjuhul jätavad inimesed selle vee sinnapaika, aga see on vale, sest taim võib nii hukkuda,? lausus Lill.
Vähesed taimed tahavad poti alt kastmist, näiteks asaleale võib vesi alustaldrikule jäädagi. Altkastmine meeldib ka varjukannikestele.
Enim eelistatud toalilledKõige rohkem eelistavad ostjad praegu draakonipuu erinevaid sorte, samuti spathiphyllumeid, eelistatud on ka varjukannikesed, flamingolill, igasugused ficused ehk kummipuulised, kookospalmid ja üldse palmilised.
Moetaim on praegu zamioculcas ehk sulgvõhk, tegemist on ühe nn laisa inimese lillega, mida on väga lihtne hooldada. Sulgvõhk on ilusate läikivate lehtedega väga dekoratiivne taim.
Ka on väga huvitav taim aidsi-kastanseemnik, samuti suurte kaunite õitega medinilla.
Väga palju tuntakse viimasel ajal huvi ka loorberipuu vastu. Perenaine võib sellelt puult kohe ka vajaliku maitseaine ehk loorberilehe saada. Samuti on populaarsed noliinad ehk pudelipuud. Need on küllalt kallid, kuid väga dekoratiivsed taimed, mille tüvi meenutab pudelit.
Väga paljud ei julge osta endale orhideed, sest kardavad, et ei saa selle taimega hakkama. Eve Lill julgustab ostjaid, sest neid lilli on küllalt lihtne hooldada. Orhidee õitseb kuus kuud, õied on imekaunid, taim ei vaja väga palju hooldamist. Kastmise süsteem tuleb kodus endale selgeks teha ja edaspidi on selle lillega üsna lihtne. Orhideed on soovitav kasta pehme veega, väetada nädalas korra spetsiaalse väetisega, istutada ümber ainult spetsiaalsesse mulda. Uus pott peab vastama taime juurte mahule, suurem ei tohi olla.
Samuti ei osata ümber käia asaleaga, tavaliselt visatakse äraõitsenud taim välja. Seda pole sugugi vaja teha, sest pärast puhkeperioodi hakkab asalea taas rikkalikult õitsema.
Praegu ostetakse väga palju potiroose. Kui need on ära õitsenud, soovitab Eve Lill potiroosi peenrasse istutada, sest toas on seda lille väga keeruline hooldada. Talveks tuleks see lill samuti nagu iga teinegi roos kuuseokstega kinni katta.
Juba järgmisel aastal hakkab peenrasse istutatud potiroos õitsema ja õitseb kauem kui tavaline peenraroos.
Toataimede paljundamine
Tavaliselt paljundatakse taimi just kevadel, aga mitmeid võib paljundada ka aastaringselt. Kõige lihtsam on Eve Lille hinnangul paljundada taime osadeks jagades, nii et igal osal on pung, lehed ja elujõuline juurestik. Istutage iga taimeosa eraldi potti. Paljud taimed jaotuvad kergesti osadeks, ainult vanad ja puitunud vajavad jagamisel mõnikord ka saagi või teravat nuga. Jagada tasuks taimi ikka varakevadel või varasuvel.
Ladva- ja poolpuitunud pistikud
Puitumata pistikud võetakse tavaliselt võrse pehmest ladvast, poolpuitunud pistikud alumisest osast. Pistikuid tohib võtta õiteta võrsetest kevadest hilissuveni. Terve võrse ladvast tuleks lõigata 7?10 cm pikkune tükk. Seejärel tuleks eemaldada alumised lehed ning kasta vars juurdumist soodustava preparaadi sisse. Pärast pistke võrse juurutusseguga täidetud potti. Pistikud võiksid juurduda heledalt valgustatud kohas, kuid mitte otse päikese käes.
Kui pistik on kasvama läinud, tuleks ta juurutuspotist välja võtta ja lasta umbes kaks nädalat uues potis kohaneda, enne kui taimed nende lõplikku asukohta viite.
Pistiku juurutamine vees
Paljud taimed juurduvad hästi vees. Selleks tuleks lõigata ladvapistik, eemaldada alumised lehed ning panna pistik veeanumasse. Kui kasutate klaasnõud, tuleks aeg-ajalt vett vahetada.
Kui pistikul on arenenud tugev juurestik, istutage taim potti. Kohelge hapraid juuri õrnalt.
Lehepistikud
Leepistikuid kasutatakse sageli säntpooliate paljundamiseks. Selleks tuleks taime keskosast lõigata terava noaga täiskasvanud leht. Jätke lehe külge 2,5 ? 4 sentimeetrine leheroots. Seejärel torgake pistik viltuselt nii sügavale mulda, et lehelaba jääb parasjagu mulla pinnale.
Õhuvõrsikud
Õhuvõrsikute abil paljundamine on jõukohane kogenumatele paljundajatele. Tehke taime varrele sisselõige ja siduge niiske turbasamblaga täidetud kiletoru tugevasti selle ümber. Hoidke sammal niiske ning umbes kaheksa nädala pärast hakkavad sambla seest paistma juured. Lõigake tüvi kiletoru alt läbi ja eemaldage kile ning istutage uus taim potti.
Juurtütartaimed
Mõnedel taimedel, näiteks kaktustel, tärkavad emataime juurekaela ümber noored taimed. Eraldage juurevõsu terava noaga, säilitades juurest nii palju kui võimalik. Istutage uued taimed potti ja kaitske otsese päikesevalguse eest, kuni nad on kohanenud.
Võsundtütartaimed
Tütartaimed kasvavad emataime lehtedel või võrsetel ja juurduvad tihti emataime ümber mullas. Eraldage need ettevaatlikult emataime küljest või mullast ja istutage niiskesse mullasegusse. Võsundi küljes kasvava tütartaime võib eraldi potti istutada emataime küljest lahutamata. Eraldage noor taim emataimest siis, kui ta on kindlalt juurdunud.
HELVE LAASIK
