Lauri Ausi elu- ja sportlasetee katkes mäletatavasti 20. juulil 2003, mil 2,43-promillises joobes külamehe juhitud Opel Aovere-Kallaste-Omedu maantee 11. kilomeetril võistluseelset kerget treeningsõitu teinud ratturile otsa tuiskas. Mõtte Lauri elu- ja sportlasetee raamatusse talletada ütles Lauri esimene treener Kalev Raudsepp välja juba kaks aastat tagasi, mil ratturi lähedased ja sõpruskond esimesest ?okist üle saama hakkas.
“Algul pidime seda raamatut kirjutama mitmekesi,” ütles Eesti Spordilehe peatoimetaja Tiit Lääne. “Jagasime peatükid ära, käisime paar korda koos, aga lõpuks pidin olude sunnil ikkagi üksi loo valmis kirjutama.”
Valmis sai raamat täpselt Lauri Ausi 35. sünniaastapäevaks. Tänada oli autoril põhjust paljusid, eriti Kristel Ausi, kes Lauri kõrval elatud aastate jooksul kogu Lauri kohta ajakirjanduses ja ilmunud materjali hoolikalt kokku kogus ja korralikult süstematiseerituna talletas.
“Ilma Kristeli koguta olnuks seda raamatut võimatu või vähemasti palju raskem kirjutada olnud,” ütles Tiit Lääne. “Enamjaolt kiretuvõitu lehelugudele aitasid isiklikumaid momente ja emotsioone-värve lisada Lauri omaste ja sõprade meenutused.”
Ka pilte sai raamatusse omajagu, nii et teist nõnda paksu ja soliidse väljanägemisega raamatut pole tehtud vist ühestki Eesti sportlasest.
Lihtne maapoiss
“Katkenud võidusõit” on ühest küljest konkreetselt Lauri Ausi lugu, natuke laiemas plaanis vaadatuna on see aga lugu tavalisest maapoisist, kes tohutu tahte, töökuse ja eneseusu toel ning vigastuste ja ebaõnnestumiste kiuste end maailma spordieliiti välja võitles. Ent sealjuures ikkagi lihtsaks ja avalaks maapoisiks jäi.
“Nimi ütleb tema kohta kõik ? aus, südamlik, inimlik maapoiss,” meenutab raamatus Lauri sõber, treener Allar Tõnissaar. “Riugastest ja pahatahtlikkusest prii. Ja selliseks ta jäigi. See tegigi temast erilise mehe ja muutis ka Prantsusmaal väga populaarseks.”
Kalev Raudsepp lisab:
“Tõeliseks läbimurdeks absoluutsesse tippu jäi tal kindlasti puudu sportlikust nahaalsusest. Supermeestel peab oma ego olema palju kõrgem ? ta läheb teistest lihtsalt üle. (…) Aga samas, mis spordis halb, see elus hea. Kui ta oleks oma iseloomult teistsugune olnud, vaevalt me temast raamatut koostaksime.”
Tiit Lääne raamat ongi lisaks isikuloole ukse paotamine rattaspordi ja profispordi kui niisuguse maailma. Samuti püüab autor raamatus lahti mõtestada nn Jõgevamaa profivabriku toimemehhanismi: on ju lisaks Lauri Ausile murdnud end profileeri välja veel mitu siit pärit meest. Ja sageli oli just Lauri see, kes nooremate teed profiklubidesse sillutada ning neil võõrsil kohaneda aitas.
Kes on kes
“Lauri ütles mulle ükskord, et mis sa neist lehtedest lõigud,” meenutas Kristel Aus. “Mina ütlesin vastu, et mõtle, kui hea sul ükskord, ruudulised sussid jalas, kiiktoolis istudes neid lugeda on. Lauril jäid need üle lugemata, aga mul on piiritult hea meel, et tänu neile materjalidele selline raamat sündis. Pojad Artur ja Alex mõistavad seda lugedes kunagi, milline eriline ja suurepärane inimene nende isa oli.”
Viie ja poolene Artur ning kolme ja poolene Alex olid kohal ka raamatuesitlusel ning aitasid emal isa sünnipäevatordi lahti lõigata.
“Poisid on meie juures Ehaveres päris tihti,” ütles Lauri Ausi isa Lembit. “On teised juba parajad traageldised ja tunnevad elavat huvi masinate vastu. Nii et traktorile käiku sisse jätta ei tohi: kui nad võtmest keerama juhtuksid, läheks masin kohe liikvele.”
Ratturite hulgas, kes moodustasid esitluspubliku enamiku, tundsid Lauri ema Leida ja isa Lembit end üsna koduselt: oli neil ju enamikku neist korduvalt oma kodus võõrustada õnnestunud.
“Lauri sünnipäev langes ju tavaliselt kokku hooaja lõpuga ja siis oli kõigil paras pidutsemise tuju,” meenutas Lembit Aus. “Meil tehti peole hakatus ära ja siis mindi tavaliselt koos linna, st Tartusse, kus suuremad tuurid üles võeti.”
“Ratturid on omamoodi seltskond,” kinnitas Kalev Raudsepp. “Püramiidi tippu jõuab sel füüsiliselt väga raskel spordialal läbi karmi kadalipu ja halastamatu selektsiooni. Need, kes kadalipu koos läbi teinud, tunnevad aga üksteist viimse hingesopini ning teavad, kes on kes. Viimase mudeli Mersuga selles seltskonnas muljet ei avalda, pead ikka ise inimesena midagi väärt olema.”
Et Lauri Aus seda oli, näitas esitluspeo publikurohkus.
RIINA MÄGI
