Konkursi korraldas Tiigrihüppe Sihtasutus seoses e-õppe arengukava Õppiv Tiiger algusega ning selle eesmärgiks oli koolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuri ajakohastamine. Konkursil võisid osaleda kõik munitsipaal-, riigi- ja erakoolid, kus kasutatakse ainetundides aktiivselt infotehnoloogiat ja elektroonseid õppematerjale, kus vähemalt kaks kolmandikku õpetajatest on läbinud IKT alaseid metoodilisi koolitusi ning kus õpetajad ja õpilased kasutavad infotehnoloogiat kohalikes ja rahvusvahelistes projektides osalemiseks. Koolid võisid taotleda raha IKT infrastruktuuri ajakohastamiseks tingimusel, et koolipidaja, st enamasti omavalitsus, lisab juurde niisama suure summa.
Jõgevamaa koolidest sai Tiigrihüppe Sihtasutuselt kõige suurema, saja tuhande kroonise toetuse Põltsamaa Ühisgümnaasium. Koos linnavalitsuse poolt lisatava summaga saab kool siis ühtekokku 200 000 krooni eest uusi arvuteid osta.
?Täienev arvutipark võimaldab meil kooli peamajas, kus õpivad VII-XII klasside õpilased, täielikult üle minna e-kooli süsteemile,? ütles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula. ?Tahame paberkandjal klassipäevikud üldse ära kaotada ning kogu info hinnete, märkuste jms kohta elektrooniliseks muuta. Vastava parooliga kooli kodulehele sisenedes saaksid ka õpilased enda ja vanemad oma laste hindeid-märkusi vaadata. Et süsteem hästi käivituks, on vaja, et kõigil õpetajatel oleks arvuti tunni ajal oma klassis käepärast. Selleni aitabki meil jõuda Tiigrihüppe Sihtasutuse projektikonkursiga saadav raha.?
Muistised välja
Jõgeva Ühisgümnaasiumil aitab Tiigrihüppe projektiraha ja omavalitsuse poolt sellele lisatav muretseda nii uusi arvuteid kui ka projektsioonitehnikat.
?Meil on veel selliseid ?muistiseidki? nagu 486-protsessoritega arvutid,? tõdes Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit. ?Nüüd oleks aeg need Pentiumide vastu välja vahetada. Videoprojektorit on vaja eelkõige keemia- ja bioloogiaklassi, kus õpetajatel on pidevalt vaja õppefilme ja ?programme näidata. Ka aulasse, mis sügiseks remonditud saab, tahame statsionaarse projektsioonitehnika muretseda: siis ei pea suuremate ürituste ajal projektoriga mööda maja jooksma.?
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi direktor Kuuno Lille ei olnud üleeile veel päris kindel, kas kool saab Tiigrihüppe Sihtasutuselt taotletud summa täies ulatuses või on seda vähendatud.
?Enne ei oska midagi öelda, kui leping mustvalgel käes,? ütles Kuuno Lille. ?Aga taotletud sai 80 000 krooni, millele Palamuse vald lisab teist niisama palju. Valla raha eest saame klassidesse õpetajaarvutid, Tiigrihüppe raha eest kaks videoprojektorit ja kaks sülearvutit. Projektorit ja sülearvutit hakkavad õpetajad kasutama komplektina: kui õpetajal on vaja tunnis mingeid illustreerivaid materjale näidata, siis saab ta need sülearvutis ette valmistada ning koos selle ja projektoriga tundi minna.?
Projektsioonitehnika oli, muuseas, see, mille jaoks Tiigrihüppe Sihtasutus seekord lausa soovitas raha küsida: Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Filmi Sihtasutus on nimelt alustanud koostööd, et muuta õppeotstarbelised filmid koolidele interneti vahendusel kättesaadavaks. Kui see ?varasalv? avaneb, peab ju olema ka tehnika, mille abil seda ära kasutada.
Hüppamisruumi on
Kuuno Lille sõnul on Palamuse kooli õpetajad päris aktiivsed arvutikasutajad ning nad teevad omavahel head koostööd.
?Oleme seisukohal, et arvutiõpetus ei peaks olema n-ö asi iseeneses, vaid arvutit tuleks ka selle aine tundides käsitleda kui abivahendit teiste ainete õppimiseks. Nii tulevadki õpilased sageli arvutitundi inglise keele või mõne muu aine õpetajalt saadud ülesandega, mille tunni jooksul täidavad.?
Kunagi räägiti sellest, et igas koolis peaks olema vähemalt üks arvuti iga 15 õpilase kohta. Kuuno Lille sõnul on Palamuse koolis umbes sellise seisuni jõutudki, Aimar Arula tunnistas aga, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi sugustel suurtel koolidel (möödunud õppeaastal oli selles koolis 1090 õpilast) on sellist suhtarvu päris raske saavutada.
?Meil on küll kolm arvutiklassi, aga selleni, et iga viieteistkümne õpilase kohta üks arvuti jätkuks, me alles püüdleme,? ütles Arula. ?Aga Tiigrihüppeta poleks meil sedagi, mis meil praegu on. See on ikka üks väga tänuväärne programm, mis on toiminud järjekindlalt ja päris pikka aega. Kui riik ka mõnede muude õppevahendite soetamist niimoodi toetaks, elaksime päris hästi.?
Nii et kui kõrvaltvaatajale võib tunduda, et kõik Eesti koolid peaksid arvuteid nii tuubil täis olema, et lastel pole enam kuhugi astudagi, siis tegelikult on Tiigril hüppamisruumi veel küll, seda enam, et nii arvutid kui ka programmid vananevad (eriti moraalselt) väga kiiresti ning aeg-ajalt leiutatakse ka päris uusi asju.
Kogu Eestist laekus konkursile ?Õppiv Tiiger meie koolis? 213 projekti. Konkursi edukalt läbinuks osutus 131 kooli, kes said infotehnoloogia soetamiseks ühtekokku 8,6 miljonit krooni.
RIINA MÄGI
