Eestis arvatakse olevat umbes 40 000 diabeedihaiget, neile lisaks on veel hulk inimesi, kes isegi ei kahtlusta, et põevad seda haigust.
Diabeet on tõsine ainevahetushaigus, mille puhul inimese kõhunääre ei tooda enam vajalikus koguses insuliini, mis on vajalik, et süsivesikute tarbimise tagajärjel tekkiv veresuhkur jõuaks inimese keha rakkudesse ja annaks inimesele eluks vajaliku energiat. Insuliini ülesandeks ongi viia veresuhkur rakkudesse. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkru tase tõuseb ja vaatamata tegelikule toiduküllusele organism nälgib.
Eristatakse kaht tüüpi diabeeti. Esimest tüüpi diabeedi puhul pole inimese enda organismis insuliini. Seda tüüpi diabeeti põevad põhiliselt nooremad inimesed ning selle haigusetüübi põdejaid on 15 protsenti diabeetikutest.
Teist tüüpi diabeeti põevad enamasti keskikka jõudnud inimesed ning selle puhul on insuliin organismis ebakvaliteetne, mistõttu rakud ei võta seda vastu. Teist tüüpi diabeedil on tugev seos pärilikkusega.
Diabeedi sümptomiteks on janu, suur vedeliku tarbimise vajadus ja väsimus, mis ilmnevad siis, kui kõhunäärmes on insuliini tootvate rakkude arv vähenenud 80-90 protsenti ning organism nn oma insuliini praktiliselt ei tooda. Kõrgenenud veresuhkru tase pikema aja jooksul toob kaasa närvitundlikkuse häired ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades, ajus ja südames. Kõige selle tagajärjel võib inimene pimedaks jääda või tuleb tal näiteks amputeerida jalg. Näiteks USAs tehakse 60 protsenti traumadest mittepõhjustatud alajäsemete amputatsioonidest diabeetikutele.
Ülekaalulisus soodustab
Diabeedi avaldumist võib põhjustada inimese eluviis: napp kehaline koormus, rikkalik toidulaud ja rasvumine soodustavad haiguse arengut. Samal ajal võimaldavad tervislik toitumine, tervisesport ja ülekaalulisuse vältimine diabeeti ära hoida. Eelkõige soodustabki diabeeti haigestumist suurenenud kehakaal.
Seetõttu on vajalik veresuhkru regulaarne kontroll, eriti oluline on see üle 35 aastastel inimestel. Tihti avastatakse diabeedi sümptomid juhusliku kontrolli käigus või seoses teiste haigustega. Veresuhkru taset saab kontrollida perearsti juures, haiglas või apteegis. Kes vajalikuks peab, võib endale ka koju glükomeetri muretseda: need on apteekides müügil koos testiribadega ja verevõtmiseks vajalike vahenditega. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta.
Diabeetikule on veresuhkru taseme pidev mõõtmine vajalik, sest enesetunne hakkab muutuma veresuhkru taseme kõrgenemisel üle 11 mmol/l ning alanemisel alla 2,5 mmol/l.
Diabeetikud käivad regulaarselt endokrinoloogi vastuvõtul, kes vajadusel korrigeerib raviskeemi ja süstitava insuliini kogust. Seetõttu on diabeetikutel vaja pidada diabeetiku päevikut, kuhu tuleb märkida raviskeem ja teostatud enesekontrolli tulemused, et neid kohtumisel endokrinoloogiga arutada ja analüüsida.
Diabeedi ravi eesmärk ongi hea enesetunde ja normaalse veresuhkru taseme hoidmine ning haigusega seotud tüsistuste vältimine.
Koondunud ühingusse
Meie maakonnas koondab diabeetikuid mittetulundusühing Jõgevamaa Diabeetikute Selts. Praeguseks kuulub seltsi liikmeskonda 79 diabeetikut ja toetajat. Seltsi eesmärgiks on teavitada inimesi diabeedist kui haigusest, parandada seltsi liikmete elukvaliteeti, kaasata seltsi tegevusse maakonnas elavaid diabeetikuid ja nende pereliikmeid, pakkudes neile suhtlemisvõimalusi, koolitust ja meelelahutust.
Selts korraldab regulaarselt teabepäevi, kuhu kutsutakse lektoritena esinema oma ala spetsialiste. Teabepäevade teemad on välja pakkunud seltsi liikmed. Möödunud aastal viidi läbi viis teabepäeva, millel osales 199 inimest ja esines 12 lektorit. Käesoleval aastal on läbi viidud kolm teabepäeva 128 osavõtjale ja ümarlaud “Diabeetik eriolukorras”, millel kõneles SA Jõgeva Haigla endokrinoloog Hille Kruse. Aprilli lõpus toimus meie esimene venekeelne teabepäev Mustvees, millest võttis osa 54 inimest. Peale mustveelaste võttis teabepäevast osa hulgaliselt Kasepää valla elanike.
Teabepäevadel on tavaliselt mõõdetud veresuhkrut ja vererõhku ning võimaluse korral määratud kolesterooli taset, luuhõredust ja kehamassi indeksit. See on saanud võimalikuks tänu ravimifirmade aktiivsele osalemisele teabepäevadel.
Toimuvatest üritusest teavitame seltsi liikmeid koostatud infoteatmiku kaudu, mis kajastab kogu aastaks planeeritud tegevust, ning ajalehe Fookus kaasabil. Regulaarselt uuendame teavet toimunud ja toimuvate ürituste kohta seltsi koduleheküljel internetis www.diabetes.ee/seltsid/jogeva. Olgu märgitud, et seltsi kodulehekülge oli mai alguseks külastatud üle 5000 korra.
Töökogemuste vahetamise eesmärgil oleme osalenud Järva- ja Põlvamaa diabeetikute seltsi ning Eesti Diabeediliidu poolt läbi viidud üritustel.
Igati asjalik koostöö on seltsil olnud Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojaga. Seltsi juhatuse liikmete vastuvõttudel, mis toimuvad iga kuu esimesel kolmapäeval Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojas Ristiku 3, käis möödunud aastal 84 inimest.
Oma edaspidise töö planeerimisel on seltsi juhatus lähtunud 2005. a 30. novembri üldkoosolekul vastu võetud arengukavast ja tegevussuundadest aastateks 2006-2010.
AAVO ARU,
Jõgevamaa Diabeetikute Seltsi juhatuse esimees
