Lisaks muuseumis ja Vanaveski juures tegutsevatele gruppidele on laupäeval osalema oodatud palju laiemat publikut.
“Oodatakse kõiki, kes oma tervise vastu huvi tunnevad. Alustada võib ka siis, kui tervis juba käest läinud, kuid liikumise ja tunnetuse parandamisega võiks tegelema hakata palju varem. Tervise ja vaimse värskuse eest hoolt kanda pole kunagi hilja,? kinnitas Betti Alveri Muuseumi juhataja Toomas Muru.
Õpetusi jagab Ulvi Ratasepp
Kuigi Muru kinnitusel võib treeninggruppi tulla ka siis, kui mõni tervisehäda on juba käes, põhinevad iidsed hiina ja jaapani tervishoiusüsteemid ikkagi hoopis hädade ennetamisel.
“Lääne inimene ei mõtle tervisele ja organismi kooskõlale sageli enne, kui tervis käest läheb. 20. eluaastates ei pea inimene ju vaeva nägema, et ennast hästi ja vaimselt värskena tunda. Umbes 35. eluaasta järel tuleb aga murdepunkt, kus oma elujõuga tuleb hakata tegelema juba teadlikult. Selleks, et tõeliselt täisverelist elu elada ja et hiljem oleks võimalik ka head ja kvaliteetset vanaduspõlve nautida, tuleb tähelepanu pöörata nii füüsisele kui vaimule,? selgitas Muru.
Laupäeval muuseumis peetav treeningupäev ja koolitus on mõeldud inimestele, kes oma tervisest hoolivad. Muuseumi varahoidja Heli Järve kinnitusel on muuseumis varem küll regulaarselt treeningud toimunud, kuid sellises formaadis tervisepäev on esmakordne.
Esimesel tervisepäeval jagab jõgevlastele õpetusi qigongi I astme instruktor Ulvi Ratasepp, kellel on edasi anda algupärane Hiina kogemus, sest ta on qigongi Hiinas Xu Mingtangi juures õppimas käinud. Lisaks lubas ta võtta kaasa ka Hiinast toodud värske rohelise tee ja rääkida teepausi ajal veidi selle joomise traditsioonist.
Ulvi Ratasepa sõnul on qigong kunst hoida oma tervis korras. “Selleks, et vabaneda stressist, peame muutma oma mõtlemisviisi ja väärtushinnanguid. Qigong õpetab eneseregulatsiooni kunsti, mis võimaldab lisaks mitmetest haigustest vabanemisele, eluea pikendamisele ja keha tugevdamisele arendada ka vaimu,? lubab Ratasepp.
Harjutusi saab teha igal pool
Toomas Muru sõnul on kõik huvilised muuseumi oodatud. “60 inimest mahutame kindlasti ära, sest meie harjutused ei nõua väga palju ruumi ja neid saab teha ka toolil istudes,? ütles ta.
Kell 12 algaval tervisepäeval tutvustatakse esmalt hiina võimlemissüsteeme, selgitades, kuidas asi üldse toimib. Seejärel vaadatakse ühiselt dokumentaalfilmi Shaolini munkadest. Ühiselt tehakse ka harjutusi, õppides tunnetama elujõudu enda sees.
“Muidugi võiks sellega juba lasteaias alustada. Ka koolipäev võiks alata mõne harjutusega, sest loodusepäraselt liigutamine ei nõua suurt füüsilist pingutust, see on pigem lõdvestumine ja oma loomulikkuse tundmaõppimine. Varakult alustades on tulemus alati parem, kuid hiinlased siin mingeid vanuselisi piiranguid ei sea ja vabalt võib qigongiga alustada 50- ja 60-aastaselt või veelgi hiljem,? selgitas Muru, kes ise alustas treeningutega 40-aastaselt ja peab seda nüüd oma elu lahutamatuks osaks.
Heli Järv ütles oma kogemustest, et qigongiga tegeldes läheb elu ladusamaks, asjad hakkavad toimima väiksemate tõrgetega.
“Enamasti on inimesed hädas oma emotsioonidega. Solvutakse või vihastutakse, siis ollakse energiast tühi või väsinud. Qigongi harjutusi saab aga teha ükskõik kus, kasvõi töölaua taga või bussis,? kinnitas Järv.
Muru sõnul tuleb inimesel kuulatada oma sisemist häält ja õiged võimalused mängitakse kätte või ette. “Kõige lihtsamad harjutused, esimesed märgid neist on pärit kahe ja poole aastatuhande vanustest hiina tekstidest ja on läbi aegade oma headust tõestanud. Kes aga pikemalt on harjutanud ja süsteemi valdab, see on uskumatult heas vormis,? kinnitas Toomas Muru.
Muu hulgas uuritakse laupäeval muuseumis ka oma naba. “Inimese energia ja tasakaalu kese asub enam-vähem naba juures, natuke allpool. Hingamisharjutuste ja liikumise puhul on ka oluline teadlikult jälgida, mis energiakeskuses toimub,? ütles Muru.
Üks lihtsamaid harjutusi on aga Puu seismine ehk puuga samastumine. See on ühtaegu juurte kasvatamine ja maast endale energia tõmbamine, samal ajal meenutab inimese ülakeha aga väljasirutunud puuvõra, mille kaudu saab ammutada taevaenergiat. Need kaks energiat põimuvad harjutamise ajal. Tunnetades end osana looduse energiast, võib tajuda sügavat sisemist rahu.
Dokumentaalfilm, mis kestab 21 minutit, tutvustab Shaolini kloostrit. See on paik, millest räägitakse pea kõikides hiina müütides ja legendides, see on Hiina vaimne keskus ja ka võitluskunstide sünnikodu, sealt on nii välimised kui sisemised stiilid oma alguse saanud,? selgitas Muru.
Taoistlik mõtteskeem põhineb loodusel
Muru ja Järv rõhutasid, et taoistlik mõtteskeem põhineb loodusel. Tasub vaadelda inimest ennastki, kelle enesetunne on eri aastaaegadel erinev. Taoism õpetab mitte eristuma ja teistega võistlema, väliselt parem olema, vaid eelkõige iseennast tundma ja tunnetama.
“Traditsiooniline loodusravi ja läänemaine meditsiin töötavad Hiinas koos. Esmalt proovitakse ikka leebeid variante, mitte ei minda kohe noaga kallale. Meil kirjutab perearst aga liiga sageli ilma patsienti ära kuulmata xanaxit ega hoiatagi, et sellest jääb sõltuvusse,? tõi Muru näite.
Ka kõige pikem teekond algab esimesest sammust. Sellel laupäeval saab aimu algõpetusest ja mõnest harjutusest, kuid iga inimene on erinev ja kõik oleneb temast endast ja sellest, kui ruttu ta midagi õpib. Selleks, et süsteem toimima hakkaks, võib minna 2-3 aastat.
Järgmine tervisepäev on Jõgeval kavas korraldada koostöös Mart Parmasega järgmise aasta märtsis.
JAANIKA KRESSA
