Tervisekahjustus jõulupeolt – tööõnnetus või mitte?

Jõulude ajal korraldavad paljud ettevõtted ja asutused oma töötajate premeerimiseks või lihtsalt koosolemiseks mitmesuguseid pidusid.  Samas võib juhtuda, et need jõuluhõngulised koosviibimised lõpevad tööõnnetusega, kuigi otseseid tööülesandeid antud hetkel keegi ei täitnud.


Toon näiteks õnnetuse, mis juhtus ühe ettevõtte suvepäevadel. Osalejatele oli tööandja kulu ja kirjadega korraldatud transport, toitlustamine, mitmesugused vaba aja veetmise võimalused ja ööbimine.

Ühe mängu käigus üks osalenu kukkus ja sai raskelt viga.  Töötaja jäi pikalt töövõimetuslehele ja andis mõne nädala pärast tööandjale teada, et viimane võtaks juhtunu arvele tööõnnetusena. Tööandja keeldus ja juhtum jõudis lahendamiseks tööinspektsiooni.

Töötaja väitis oma avalduses, et ta tajus suvepäevadel osalemist kohustusena, see oli korraldatud motivatsiooniüritusena, et teha paremini oma tööd ja tunda end ühtse meeskonnana. Asjaolude uurimisel selgus aga, et tegemist ei olnud tööajaga, vaid vaba päevaga, mille eest töötajatele töötasu ei makstud. Lisaks oli suvepäevadel ja seal toimunud mängudes osalemine kõigile töötajatele vabatahtlik, tegemist ei olnud tööandja poolt antud korralduse täitmisega ning töötaja ei allunud mängus osalemise ajal tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kaastöötajate hinnangul oli tegemist lõõgastava suveüritusega, millega töötajapoolseid kohustusi ei kaasnenud. Seega ei liigitunud antud juhtum ka tööõnnetuse alla.

Juhul aga, kui tööandja oleks teinud suvepäevadel osalemise kohustuslikuks, näiteks oleks toimunud tööalane loeng või seminar, oleks omandatud praktilisi kogemusi edasiseks tööks  vms, jõuaks juhtunu juba lähemale tööõnnetuse olemusele.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvi 22 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Eelkõige võibki antud juhul käsitleda juhtunut kui tööandja muudes huvides tegutsemist.


Iseküsimus on õnnetustega, mis leiavad aset siis, kui ürituse ametlik osa on lõppenud ja algab vaba aeg. Üldjuhul on ka see aeg sisustatud mitmesuguste ettevõtmistega, sealhulgas mängudega. Nüüd siis tulevadki need piiripealsed juhtumid, kus üks-ühest seisukohta on raske võtta. Tööandjal on töötajate tegevust raske ja sisuliselt ka võimatu kontrollida.

Kui töötaja osaleb mängus vabatahtlikult, pole probleemi, tööandja ei sundinud teda seda tegema. Aga samas, kui ettevõttes on näiteks neli osakonnajuhatajat ja nad on kohustatud omavahel võistlema, on osavõtu vabatahtlikkus küsitav ja toimunu võib liigitada tööõnnetuse alla.


Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et alati pole võimalik üheselt määratleda, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte. Tööinspektsioon loodab, et kõikide jõulupeod mööduvad meeleolukalt ja rõõmsalt ning vigastusteta.

i

KALMER KÄRBLANE, tööinspektsiooni lõuna inspektsiooni tööinspektor-uurija

blog comments powered by Disqus