Seda, et haritud ja silmapaistvale ühiskondlikule positsioonile jõudnud inimesed vahel agressiivselt käituvad ja ümbruskonnale ebameeldivusi põhjustavad, on juhtunud varemgi nii Eestis kui ka teistes riikides. Neuropsühholoogiliste uuringute põhjal seletatakse sellist käitumist nii, et ajuretseptorite ainevahetuses tekivad muudatused, millega kaasneb inimese meeleolu kõikumine. Meeleolu võib muutuda hüpomaaniliseks, mis tähendab agressiivsust ja impulsiivsust. Oletatavasti olid sellises meeleolus ka Toomas Tein ja Peep Aru. Kui aga niisuguses staadiumis inimene tarvitab veel alkoholi, võib tema käitumine ja reageering ümbritsevale olla lausa kahetsusväärne nii kaasinimestele kui ka asjaosalistele endile.
Stressis poliitik peaks alkoholist hoiduma
Poliitiku töö on tavapäraseltki pingeline. Viimased nädalad Eesti poliitikas, mil diskuteeriti mõõdikute üle, tekkis valituskriis ja otsiti võimalusi uue koalitsiooni loomiseks, osutus aga eriliselt stressirohkeks.
Paljude arstide arvates on tugevas stressis inimesele alkoholi pruukimine eriliselt riskantne, sest ta võib kaotada täielikult kontrolli oma käitumise üle. Soomes kultuuriministriks olnud psühhiaater C. Andresson on avaldanud arvamust, et pingelist tööd arvestades peaks ministrid ja teisedki tipp-poliitikud vältima vägijookide tarvitamist.
Ühtlasi ei nõustu aga arvamusega, et Riigikogu liige peab oma staatusesse jääma kahekümne neljaks tunniks ja igas olukorras. Ka poliitikud on inimesed oma puuduste ja voorustega, kes vajavad vaheldust. Üheks lõõgastusviisiks võiks olla ka sport ja liikumine.
Muide, Soomes on arstid hakanud kirjutama koguni liikumisretsepte, mis tähendab, et patsiendil on tarvis iga päev liikuda teatud arv kilomeetreid.
Politseinikud võiksid appi võtta psühholoogia
Analüüsimist vajaks ka turvatöötajate ja politseinike käitumine konfliktis Toomas Teini ja Peep Aruga. Minu õpetaja akadeemik Jüri Saarmaa ja psühhiaater kirjanik Vaino Vahing kirjutasid juba sügaval stagnaajal, et kellelgi ei tohiks käsi raudu panna enne, kui ta on kohtu poolt süüdi mõistnud. Küllap peaksid jõustruktuuride esindajad oma töös senisest rohkem tuginema psühholoogilistele meetoditele, millest vahel võib agressiivse inimese taltsutamisel rohkem kasu olla kui jõuvõtetest.
Peep Aru tunnen vaid ajakirjanduse põhjal. Toomas Teiniga oleme mõlemad arstid. Noorusaastatel mängisime koos ka korvpalli.
Eeltoodut arvestades muutis mind Teini sattumine baaritülisse ja sellele järgnev eriti murelikuks. Arvatavasti reageerivad sellele paljud Eesti arstid, sest doktor Teinil on meditsiiniringkondades autoriteeti. Toomas Tein on ravinud Eesti tippsportlasi, aidanud neil tagasi sporditeele minna ja tohterdanud terveks ka Andrus Ansipi, meie verivärske peaministri.
Usun, et Toomas Teini paremad päevad arstina on alles ees. Soovin edu ka Peep Arule. Igatahes käitusid mõlemad mehed eetiliselt, otsustades Riigikogust lahkuda.
JAAN OLARI, psühhiaater
