Teine Eesti tuli esimeseks

Osalema oli korraldaja, Palamuse naisselts kutsunud asutuste, ettevõtete, mittetulundusühingute ja vallakodanike kolmeliikmelisi võistkondi. Kutse võtsid vastu Palamuse vallavalitsuse ja kihelkonnakoolimuuseumi, Jõgeva Majandusühistu Palamuse kaupluse, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi noorte õpetajate ja VIIb klassi, Nukitsamehe lasteaia, naisrahvatantsurühma Paunvere Juuli, Palamuse aleviku vanaemade ja Saare Rahvaharidusseltsi Kullaketrajad esindus. Võistkondi oli üheksa, aga kaetud sai Palamuse rahvamaja saalis kümme lauda: majandusühistu poeprouadel jätkus ideid ja vahendeid kahe laua katmiseks. Ürituse avatseremoonia leidis aset siis, kui võistlejatel lauad pärast kahetunnist ettevalmistusaega kaetud said.

“Teie lauad ei jää millegi poolest alla presidendi vastuvõtu suupistelaudadele,” kiitis võistlejaid avakõne pidanud Merike Kull, kel Eesti möödunudaastase Aasta Emana au oli äsjasel presidendi vastuvõtul viibida.

Tänu kihelkonnakoolimuuseumi varahoidjale Reele Kuusele said kokkutulnud ammendava ülevaate Eesti lipu sünniloost. Seejärel asusid võistkonnad oma laudu esitlema ning ˛ürii koosseisus Aita Saksing, Ene Ilves, Toomas Tuula ja Ole Hütt neid hindama. Mis polnud mõistagi lihtne, sest stiililt olid lauad väga erinevad.

Odav, aga maitsekas

Et ?ürii esikoha ainsale külalisvõistkonnale, Saare Kullaketrajatele andis, polnud mingi viisakus?est: saarelannade Elle Mäeranna ja Ene Uuna võistlustöö ? nn teise Eesti pidulaud ? oli tõepoolest kõige vaimukama ja terviklikuma kontseptsiooniga ning leidlikuma teostusega. Laua olid nad katnud secondhand-linade, pragunenud glasuuriga fajanssnõude ja kandiliste klaasidega. Eriti nutikad olid lipuvärves küünlajalad, mis kujutasid endast värvitud meresoolaga täidetud lihtsaid klaaspurke. Ka lillevaasideks olid kasetohu sisse peidetud purgid.

Söök, mida võidulaual pakuti, oli samuti odav, aga maitsev: piima-tangusupp, tarretises räimerullid ning soola, küüslaugu ja tilliga maitsestatud grillitud kartulikoored. Kui laulva revolutsiooni ajal oli lubadusel kartulikoori sööma hakata eelkõige poliitiline sisu, siis Palamuse lauakatmiskonkursil kuulutasid kõik end veendunud kartulikooresööjateks eelkõige kulinaarsest aspektist lähtudes: grillitult ja maitsestatult viisid need ju suisa keele alla.

Teise koha pälvis kihelkonnakoolimuuseumi teaduri Tiina Kivitsa romantiline teelaud kahele, millel dominandiks kaunid nõud ja taimeseade, ent millel ka napp toidukraam (tikusuupisted ja lipuvärves kihiline magustoit) väga stiilne välja nägi. Kolmas koht läks vallavalitsuse esindusele koosseisus Elvira Osberg, Pille Soots ja Reelika Suvi. Neilgi olid tooniandjaks lauanõud ? sedakorda lipuvärvidele viitavast sinisest klaasist. Pidulikkust lisas uhke volangidega laudlina ja meeleolukust kevadiselt kollane lillebukett. Suupisteiks pakuti kokteilsalatit ja küpsiseid.

Ülejäänud neljandad

Kõigi ülejäänute osas võttis ?ürii vastu saalomonliku otsuse ja kuulutas nad neljanda koha omanikeks. Ja õigesti tegi: sealt edasi oli juba väga raske otsustada, kas eelistada tuleks lasteaednike lastepärast ja “põrutuskindlat” võileivalauda, koolitüdrukute vahvate küpsisemajakestega pidulauda, noorte pedagoogide kokteili- ja einevõileivalauda, kolme vapra vanaema õlletaignaküpsetistega kellaviietee lauda, poeprouade peent ?ampuselauda ja “koduvillast” pannkoogilauda või hoopis Paunvere Juulide lauda, millel söödava kõrval olid koha leidnud kuue põlvkonna mälestusesemed, esimese Eesti Vabariigi aegne trikoloor sealhulgas. Paunvere Juulide võistlustöö hingestatud esitluse eest andiski ?ürii Aime Oolele välja eripreemia.

Vaimuerksalt ja rahvalikult lauakatmiskonkursilt ei mindud koju ei tühja kõhu ega tühja peaga: häid ideid viisid mälusopis kaasa nii võistlejad kui niisama kiibitsejad.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus