Teatrikilde Eesti teatri sajanda sünnipäeva puhul

Kokku on näituseeksemplare üle kahesaja viiekümne. Vaatajale on orienteerumisel abiks Juhan Reimanni enda koostatud kataloog. Kataloogi esikaant ilmestab Osvald Lääne õlimaal “Teater”, mida näituse koostaja ühtlasi peab väljapanekute seas üheks huvitavamaks. Kataloogi eessõnas on ülevaade nii Eesti rahvusliku teatri ajaloost kui ka mõndagi põnevat teatritegemistest praeguses Jõgevamaa piirides.

Ainult originaalid

Ekspositsiooni võib jagada neljaks peamiseks osaks. Esimeses on trükised ja nende illustratsioonid, mis moodustavad väljapanekutest ligemale kolmandiku. Teine osa on fotod eraldi nii kohalikest tegelastest, tuntud näitlejatest, vanematest teatritööga seonduvatest isikutest kui ka omaaegsetest teatrihoonetest ja rahvamajadest. Neljandas osas ehk varias on mitmeid olulisi dokumente kunagisest Jõune Haridusseltsist, teatrikavasid, reklaamtrükiseid jne. Juhan Reimann ise hindab Jõune Haridusseltsi materjale kõige väärtuslikumaks. Varia alla on ta liigitanud ka näituse kõige haruldasema dokumendi – Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio õpilase Natalie Soomelti lõputunnistuse number 12, välja antud 12. juulil 1936. aastal. Sellele on oma käega allkirja andnud niisugused omaaegsed tuntud Eesti kultuuritegelased nagu Gustav Suits, Juhan Sütiste, Hando Mugasto, Karl Ader jt.

Mõnedki väljas olevad näituseeksponaadid on Eestis ainsad. Nagu Peterburis trükitud punaste näidend “Upit”, Viljandist pärit näidendite kirjastaja Hans Leokese pere pilt jne. “Mul on väljas kõik originaalid, ma pole ju nii rikas, et koopiaid teha,” kinnitab Juhan Reimann. Linnaraamatukogus on tema kogude põhjal olnud näitusi väljas ka varem ning tema sõnul pole vähe tähtis ka asjaolu, et raamatukogus on hea õhkkond ja abivalmis töötajad. Kokku on Juhan Reimannilt raamatukogus olnud mitmesugustel teemadel näitusi tosina ringis. Üks viimatistest koosnes erinevate aegade tunnistustest, aukirjadest ja diplomitest. Samateemaline näitus oli väljas septembrikuus ka Tartus haridus- ja teadusministeeriumi ruumides.

Põnevat läbi aegade

Põhjalikumal süüvimisel võib iga vaataja ilmselt enda jaoks ise midagi põnevat avastada. Kasvõi näiteks Vaimastverest pärit Hugo Raudsepa, Torma vallast Iraverest võrsunud Leopold Hanseni või omaaegses Kudina vallas sündinud Mari Möldri kohta. Huvipakkuvat peaks olema ka kümmekonnas pildis kunagistest Põltsamaa näitemängutegijatest jne.

Väljas oleva näituse algidee ütles Juhan Reimann saanud tartlaselt Valev Pärnalt, kes vahepeal pidas Jõgeva linna kultuurinõuniku ametit. Asi oli jutuks tulnud Tartus korraldatud kollektsionääride kokkutulekul. Praegusel näitusel on eksponeeritud umbes pool Juhan Reimanni kogudes sellel teemal leiduvast. Aegade jooksul oma kogude põhjal koostatud näitustest peab ta aga põnevamateks raamatunäitusi mitmes maakonna koolis Eesti Raamatu Aastal. Näitust “Teatrikilde” saab Jõgeva linnaraamatukogus näha veel selle nädala jooksul.

VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus