Selle teemaga puutusid ja puutuvad kokku väga paljud pered. Nende ootused olid väga kõrged ja kuna need ootused ei täitunud, siis õnnestus poliitikutel lapsevanemate nõudmiste kaudu survestada paljusid omavalitsusi. Omavalitsused on pahased ja esitavad omakorda nõudmisi riigile. Kõige vahele on aga jäänud kool, kes peab leidma konkreetsed lahendused.
Riigikogu ei viinud Põhikooli ja Gümnaasiumi Seadusesse (PGS) tasuta koolitoidu mõistet. Ainus vastu võetud parandus laiendas koolitoidu toetuse saajate ringi 1.-4. klassi õpilastelt 1.-9. klassini. Seega ei ole ei riigil ega ka omavalitsustel seadusest tulenevat kohustust kindlustada tasuta koolitoitu. Riigil on Riigieelarve seaduse kaudu kohustus maksta toetust iga õpilase kohta 10 krooni kuus. Omavalitsustel aga selline seadusest tulenev kohustus puudub. Kuid nad võivad seda teha. Lapsevanemate kohutust toetada ei ole seaduses ühesõnaliselt fikseerinud, kuid algselt oligi toidu eest tasumine vaid vanemate kohustus. Praegu aga ei ole harvad juhused, kus lapsevanem keeldub koolitoidu kulude katmises osalemast.
Tasuta koolitoidu teemalise paranduse sisseviimise korral PGS-i tulnuks riigil analoogselt õpetajate palkade ja õpikutega see ka kindlustada. Riigikogu kultuurikomisjoni andmetel varieerub koolitoidu maksumus juba praegu 7- 17 kroonini, kusjuures toidu valmistamiskulud kaetakse erinevatest allikatest, sageli otse kooli eelarvest. Oli teada, et kui riik võtab endale tasuta koolitoidu võimaldamise kohustuse, siis loobuvad teatud aja jooksul kõik omavalitsused kandmast kulusid kokkade palkade, köögi ülalpidamiskulude, remondi, sisustuse, toiduainete transpordi jms eest ning loobuvad nn kokkuhoiupoliitikast. Toidu hind hüppaks lakke. Ennustatavaks arvestuslikuks kuluks õpilase kohta tulnuks praeguste tingimuste juures vähemalt 26 krooni.
Võib eeldada, et varsti lisandub tasuta koolitoidule nõue tasuta töövihikutele, kunstitarvetele ja suusavarustusele. Riigikogule on sellised eelnõud juba kaks korda esitatud. Tasuta koolitoit, töövihikud, kunstitarbed, suusad ei ole aga veel riigile ja omavalitsustele jõukohane.
Reformierakond on olnud mõlemas valitsuses, mis kiitsid heaks koolitoidu toetamise. Reformierakond on siiski olnud seisukohal, et koolitoidu kulude katmisel peaksid osalema ka lapsevanemad. Nende abil säiliks kontroll toidu hinna, kvaliteedi, sööjate arvu ja muude näitajate üle. Ühiskond ei ole veel mitmes mõistes valmis kandma ?tasuta? saamise ja andmise kõiki raskusi.
Kuna pered on ebavõrdsetes majanduslikes tingimustes, siis võiks valitsus Reformierakonna arvates määrata arvestusliku kulu õpilase kohta (nagu ta ka praegu tegi). Kool saab selle summa oma käsutusse. Kooli hoolekogu, kes teab hästi iga pere võimalusi, peaks hästi lihtsa skeemi alusel otsustama, kellele on koolitoit päris tasuta ja kes ning kui palju osalevad koolitoidu kulude katmisel. Kuna praegu on igal õpilasel õigus saada toetust 10 krooni, siis võiks kool omavalitsuste kaudu kasutada omi vahendeid ainult nende õpilaste jaoks, kel majanduslik olukord on tõesti raske, mitte üritada ebaõnnestunult kõigile tasuta toitu jagada.
ANDRES TAIMLA
Riigikogu liige, Reformierakond
