Kui Briti suursaadik ülemöödunud aastal Jõgeval käis, kiitis ta ennekõike meie õpilaste inglise keele oskust. Sest õpilased üllatasid teda nutikate küsimuste ja laia silmaringiga. Ning kiitmiseks oli põhjust: meie õpilased on viimastel aastatel näidanud rahvusvahelisel olümpiaadil ja eksamil suurepäraseid tulemusi.
Osa õpilasi on inglise keele riigieksami asemel teinud rahvusvahelise keeleeksami, saavutades kõrgeima C2 või C1 taseme. Ehk nad räägivad peaaegu nagu inglased. Ja keeleoskus on midagi, mis hoiab mõtte erksa ja uksed kogu maailmas avatuna. Seda meie noortele vaja ongi, sest just nii on lootust, et nad viivad Eesti, aga miks mitte ka kodumaakonna suurele kaardile.
Viimasel ajal tekib aina enam küsimusi, kas inglise keel võiks alla neelata meie armsa emakeele. Inglise keele õpetajatel on mure, sest õpilaste oskus ingliskeelseid sõnu emakeelde tõlkida on kaduv nähtus. Ka talupojatarkus kipub õpilasi maha jätma ning see viib omakorda küsimuseni, mis saab meie kultuurist, ajaloost ja keelest.
Liiatigi, et õpilased on tugevad teaduses, sest vaatavad ingliskeelseid filme, seriaale, loevad teaduslikke tekste ja oskavad abstraktsete sõnadega oma mõtteid just võõrkeeles väljendada. Kuid jäävad jänni eestikeelsete sõnade ning väljendite tundmisega.
Ilmselt on meil põhjust veidi muret, kuid samas palju uhkust tunda. Sest Jõgeva koolist sirguvad tublid ja targad keeleoskajad, kelle oskused on gümnaasiumi viinud tippude tippu. Ja seda aastaid vaeva näinud õpetajate toel, kes teevad tööd ja pingutavad selle nimel, et meie noortel hästi läheks. Ja neil lähebki.
