Tarneraskustega tuleb harjuma hakata

See aasta on kulgenud suuresti tarneraskuste tähe all. Hakkame vaikselt harjuma, et suured võimalused erinevaid asju tarbida hakkavad vaikselt kokku kuivama. Autotööstused peavad kiibipuuduse tõttu oma sõidukite müügiga ootama, nüüd tuleb ka rehvitöökojas arvestada, et kõiki papusid, mida tahaks suksule alla panna, ei olegi. Ja kui varem olid kõigil sõidukitel valdavalt sarnased rehvid, siis nüüd tuleb arvestada mitme muutujaga korraga.
Tarneraskused laienevad ka mujale, alustades õhksoojuspumpadest kuni isegi ABBA uhiuue plaadini välja. Elu just kui paarkümmend aastat tagasi, kui kõike, mida tahtsid, kohe ei saanud.
Uutmoodi eluga tuleb harjuma hakata. Inimeste (tarbimis)harjumused on aga visad muutuma ja seega ei ole imestada, et esemete puudus pigem meelehärmi tekitab. Lisaks sellele, et elu muutub kallimaks ja energia hind näitab vaid tõusumärke, tuleb lihtsalt uue eluga leppida ja niigi õhukesi rahakotiraudasid veelgi enam koomale tõmmama. Kui pandeemia järele ei anna, peab ilmselt nii mõneski kaubaartiklis veel järeleandmisi tegema.
Oli selge, et piiramatut tarbimispidu ei saa kaua pidada. Kui inimesed ise seda puhastust ette võtta ei osanud, tegi seda loodus meie eest. Vaadates paari aasta tagust tarbimishullust igal jõulupühal, võib vaid õlgu võdistada ja tõdeda, et nüüd on suurem osa ostmisest veebi üle kolinud. Või jääb rahanatukesest puudu ja enam niisama arutult šopata ei saagi.
Uued ajad, uued kombed.