Vooremaa toimetuse poole pöördus Meeri Rohtjärv, kes soovib edasi anda tänusõnad Kaarepere hooldekodu töötajatele ja juhatajale Eha Kivisikule.
„Minu õde, Lea Lugenberg, kukkus läinud aasta aprillis. Ta põdes suhkruhaigust, vahepeal ta kadus ära. Kui ta aprillis kukkus, viidi ta Jõgeva haiglasse. Kuna ta hakkas seal märatsema, saadeti ta Jämejalga. Kuid siis helistati ka sealt ning öeldi, et ta pole nende patsient. Pidime nädalaga leidma uue koha. Läksime vanema õe juurde haiglasse, kes andis meile numbreid, kuhu helistada. Kaareperesse helistades võttis vastu Eha Kivisikk, kes on nii meeldiv inimene. Tema jaoks polnud õe dementsus üldse probleem,“ meenutas Meeri Rohtjärv.
„Kaareperes on nii soojad inimesed. Iga kord kui läksime, olid hoolealused välja viidud. Kui õde jäi voodihaigeks, siis teda koheldi nii hästi!“
Lea Lugenberg lahkus viimsele teele selle aasta 30. juunil ning pere sõnul rahulolevalt. „Ta ei söönud kaks nädalat enne oma surma. Kuid ühel päeval ta siiski sõi. Kui läksime teda taas vaatama, siis juhataja tuli meile rõõmsalt vastu, et õde oli kõik toidu ära söönud!“
Kaarepere hooldekodu töötajatele jagub Meeri Rohtjärvel ja õemehel Jüri Lugenbergil ainult kiidusõnu. „Seal on kõik puhas ja korras, inimeste eest hoolitsetakse südamega!“
