?Lapsed on täna juba hulga kenamad kui esimesel eelproovil,? ütleb üks Jõgevamaa laulu- ja tantsupeokoordinaatoritest, maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. ?Eelmisel korral oli kohal rahvarõivaspetsialist ja tema nõuandeid on kenasti kuulda võetud. Atesteerimisel võetaksegi peale tantsuoskuse arvesse ka rahvarõivaste korrektsust ja nende kandmisoskust.?
Ühisgümnaasiumi vastremonditud võimla on parasjagu VII-IX klasside segarühmade päralt ning nende üldjuhi Märt Agu eestvõtmisel õpitakse parasjagu liikumist, millega neil rühmadel peo proloogis end platsile tantsida tuleb. See on kõigile midagi päris uut, isegi juhendajatele. Näitlike õppevahenditena kasutab Märt Agu peo pealavastajat Maido Saart ning I klassi rühmade üldjuhti Linda Pihut. C-segarühmade üldjuht Kadri Tiis jälgib seina ääres ?mängu? ja ei saa oma kehalise kasvatuse õpetaja diplomiga assistendile Andi Einastele torkamata jätta, et mida need õpetajad kehalise tundides küll lastele õpetavad, kui nad lihtsat jooksmist ka selgeks ei saa õpetatud. Einaste pareerib süüdistuse, väites, et kehalise tunnid pole mitte niivõrd selleks, et tehnilisi üksikasju õpetada, vaid pigem selleks, et lapsed, piltlikult öeldes, arvutitooli külge kinni ei kasvaks. Kadri vihjab aga oma jutuga vist hoopis sellele, et jooksmise ja hüppamise asemel võiksid lapsed rohkem tantsida.
Lõpuks näitab profiduett Pihu-Saar tuulispaskadena ühest saaliotsast teise tuisates ette, kui pikkade sammudega Kalevi staadionil liikuda tuleb, et õigeks ajaks õiges kohas olla. Lapsed ohkavad.
Järgmisena astuvad kõrge komisjoni ette gümnaasiumiealised tantsijad ehk C-segarühmad: Põltsamaa kultuurikeskuse ning Jõgeva Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi omad. Üllatuslikult küsib üldjuht Kadri Tiis neilt, kes neist tänavu gümnaasiumi lõpetab. Tõuseb muljetavaldav hulk käsi. Järgneb küsimus: ?Kes teist kavatseb astuda Tartu Ülikooli?? Käsi tõuseb vähem, aga ikka veel palju.
Selgub, et ülikool on just tantsupidu silmas pidades otsustanud korraldada 26. juuni akadeemilise testi mitte ainult Tartus, vaid ka Tallinnas. Muidu peaksid tansupeo proovidel osalevad sisseastujad testi pärast vahepeal Tartusse sõitma.
Pärast tarviliku info teatavakstegemist tuleb rühmadel ükshaaval tantsupeotantse ? ?Soovide valssi?, ?Nummerpolkat? ja ?Jälgi? ? ette tantsima hakata.
?Helitugevuseks pange kuuskümmend, mitte sada detsibelli,? palub assistent Henn Tiivel plaadikeerutajat. ?Me ei ole kurdid ja me ei taha neiks ka saada.?
Juhendajad Ivo Targama, Vivian Paaksi ja Merleen Läänemägi on noortega head tööd teinud. Mina annaksin kõigile rühmadele kõrgeima kategooria, aga need ?pahad? komisjoniliikmed leiavad ikka midagi, mille kallal ?iriseda?. Aga õppimiseks ja vigade parandamiseks eelproovid ju ongi. Siiski: tõeline peotunne hõljub juba õhus.
Järgmise päeva telefoniusutluses ütlebki Pille Tutt, et peotoimkond kiitnud meie maakonna noorte tantsijate säravaid silmi ning seda, et kõiki vahepealsetel mentorkoolitustel (selle tegid läbi enamik meie maakonna noorte tantsujuhte) antud juhiseid on arvesse võetud.
?Maakonna tantsujuhid on tõesti tublit tööd teinud ja tantsijate olekust on tunda, et nad ootavad pidu väga,? ütleb Pille. ?See, missuguse kategooria keegi saab, selgub 9. maiks. Samaks ajaks selgub, kes pääseb peole ja kes ei pääse. Arvud panevad kõik paika: väljakule mustrisse mahub ju teatud kindel hulk tantsijaid.?
RIINA MÄGI
