Tantsulaagrist saadi ka demokraatiakogemus

Tantsukooli Cestants õpilased treenivad tavaliselt eri rühmades, mis tegutsevad kolmes paigas: Jõgeval, Palamusel ja Puurmanis. Juulis Kääriku spordikeskuses toimunud suvelaagris moodustus neist ühtne tantsupere.

Nädalapikkuses laagris osales 46 õpilast. Igavleda neil aega polnud. Päevad algasid tantsutehnika õppega Silver ja Ekaterina Soorski käe all.

“Neil on imetlusväärne oskus teha tantsutehnika lihtsaks ja arusaadavaks,” kiitis Cestantsu direktor Kristel Saar. “Kuna uuel õppeaastal tuleb õpilastel teatud vanusest alates tantsutehnika eksam sooritada, siis pöörasimegi sellele teemale laagris suurt rõhku.”

Ekaterina ja Silver korraldasid laagrilistele ka huvitavaid rütmimänge, mida tulid “piiluma” paari samal ajal Käärikul toimunud spordilaagri juhendajadki. Veel viis Silver läbi draamaõpetuse tunni, kus õpilased mitmesuguseid ülesandeid täites oma loovust näidata said. Selgus, et tantsijate seas on nii mõnigi andekas näitleja.

Noortele meeldis väga ka eesti tantsu töötuba, mille viisid läbi Kreete Pärtelpoeg, Kerli Pamberg-Mägi ja Marianne Allingu. Levo Kirni juhendatud verve töötoas tegeldi lihashoolduse ja venitustega ning jõuharjutustega, mida aitab sooritada inimese enda keharaskus. Päevakavas oli ka jõusaali ABC, mis tekitas üllatavalt palju huvi.

Laagris käis ka mitu külalist. Pärast Madleen Teetsov-Faulkneri juhendatud house’i töötuba oleks võinud saali põrandalt higi kokku pühkida: see treening oli nii intensiivne. Kuulati ka füsioterapeut Mikk Pärna juttu sellest, kuidas ohutult ja eesmärgipäraselt treenida, ning jumestuskunstnik Ethel Juuremaa juhiseid, kuidas näonahka hooldada. Juuksehooldusest käis rääkimas ja patsipunumist õpetamas juuksur Kätlin Aland.

“Kõik need teadmised kuluvad tantsijatele marjaks ära: nad peavad oskama teadlikult treenida ning hoida end nii treeningu ajal kui ka järel. Juukse- ja näohooldusest ning toitumise ABCst peaks aga teadmisi omama iga tütarlaps,” kinnitas Kristel Saar.

Laagri vältel said Cestanstu õpilased käia spordimeditsiinilisel terviseuuringul, mida rahastab haigekassa. Terviseuuring on tantsukooli juhi sõnul ülimalt vajalik, sest see annab sportlasele endale teadmise oma tervisliku seisundi kohta ning ka treenerile teadmise, millisel viisil sportlast treenida. 

Lisaks kõvale trennile ja kasulikele teadmistele said Cestantsu noored laagrist aga ka demokraatiakogemuse. Nimelt koostasid laagris kehtiva kodukorra tantsijad ise rühmatööna. Kirja said näiteks nõuded, et toitu ei raisataks, et säästetaks loodust, et pandaks trenni ajaks juuksed kinni jne. Ning endi kehtestatud reeglitest peeti muidugi kinni.

“Mulle meeldis laagris, sest seal olid väga head õpetajad,” ütles üks laagrilistest Janeli Kivimurd. “Tantsutehnika tunnid olid toredad, samuti eesti tantsu töötuba. Meeldis ka see, et sai hästi palju ujuda, ning et saime kõik omavahel tuttavaks: tavaliselt eri rühmade lapsed omavahel palju kokku ei puutu.”

Kristel Saar lisas, et suvelaagri üks eesmärke ongi kooli õpilaste ja õpetajate üheks pereks “sulatamine”. Laager võimaldab tantsijatele ka teist laadi ja suuremat koormust pakkuda.

“Tore oli see, et ka algklassilapsed nädalase laagri ilma suurema koduigatsuseta vastu pidasid ning et vanemad usinasti meie igaõhtusi sotsiaalmeediapostitusi jälgisid ja sel moel meile kaasa elasid,” ütles Kristel Saar. “Olen siiralt tänulik laagris õpetajate ja abilistena tegutsenud Kerli Pamberg-Mägile, Ekaterina ja Silver Soorskile, Marianne Allingule, Levo Kirnile, Imbi Saarele, Mariko Passelile, Kaisu Püvile, Maris Meerule ja Kreete Pärtelpojale, samuti Jõgevamaa Koostöökojale, kes meie laagrit LEADER meetmest toetas: see raha kattis 90 protsenti meie laagri eelarvest ehk kulutused majutusele, toitlustusele ja transpordile.”

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus