Tõepoolest: Jõgeval ja Põltsamaal on kõhutantsu ilma suurema kärata harrastatud juba möödunud sügisest. Põltsamaa naised jõudsid esimese avaliku etteasteni veebruaris, Jõgeva naised põltsamaalannade toel nüüd, messi ajal. Juhendaja on mõlemal pool sama: tartlanna Riina Schotter. Tema see oligi, kes messiaegsel esinemisel soolonumbritega üles astus.
?Kõigepealt kutsuti mind Põltsamaa kõhutantsuhuvilisi juhendama,? ütles Riina Schotter. ?Sealsed naised olid tänu Soome elama läinud kaaslinlasest tantsuõpetajale paaril suvel, kui õpetaja kodumail viibis, kõhutantsu proovida saanud. Lõpuks hakkas see neile aga nii meeldima, et nad tahtsid seda ka talvel harrastada. Põltsamaalt levisid kuuldused Jõgevale ja peatselt tuli hakata ka siin käima.?
Kõhutantsu õppimine algab Riina Schotteri sõnul oma keha valitsema õppimisest. Juba esimestes trennides puututakse kokku sellise asjaga nagu isolatsioonitehnika: tuleb õppida üht kehaosa (näiteks puusi) liigutama nii, et teised kehaosad kaasa ei liiguks. Või siis nii, et mõni teine kehaosa teeks esimesest sõltumatult midagi muud.
?No alguses ei tulnud see kuidagi välja: puusad kippusid ikka kätega kaasa liikuma,? ütles Marika Vaher.
Signe Ott lisas, et kui asi trennis selgeks ei saanud, tuli harjutada koduski.
?Mu kodused on idamaise muusika kuulamisest juba üsna tüdinud,? naeris Signe. ?Nende meelest on see kuidagi painav.?
Tulisem poolMida on siis Lähis-Idast pärit kõhutantsus, mis rehetares sündinud ?Kaera-Jaani? ligilähedaseltki ei meenuta, sellist, mis eesti naisi ligi tõmbab?
?Ka eesti naises on tegelikult olemas temperamentsem, tulisem pool, mida iga päev ei näe,? kinnitas Signe Ott. ?Ja kõhutants aitab selle välja tuua.?
?Kõhutantsu harrastades saab naine tunda end tõeliselt naisena,? lisas Riina Schotter. ?Vaadakem või asja välist külge. Tänapäeva kiirustaval naisel tuleb olukordi, kus ta oma naiselikkust rõivastega rõhutada saab, suhteliselt harva ette: enamasti tõmbab ta ju praktilistel kaalutlustel teksad jalga. Ma isegi käin tavaolukorras teksades ringi. Kõhutantsu tantsitakse aga väga erilistes ja väga naiselikes rõivastes ning ehituna ja meigituna.?
Tantsukostüümid on tantsijad endale ise õmmelnud. Ainult narmalised puusarätid on otse Egiptusest toodud.
?Käsitööoskus areneb sellise kostüümi õmblemisel tohutult, ütles Marika Vaher.
Põltsamaalanna Aili Tamberg lisas, et kostüümi õmblemine on niisama loominguline ja teraapiline tegevus kui tantsiminegi.
See, et klassikaline kõhutantsukostüüm keha keskosa paljaks jätab, ei tähendavat sugugi seda, et kõhutantsu tantsimiseks modellifiguur peaks olema. Vastupidi: kõhutantsijal peaks idee järgi puusa peal midagi ?väristada? ka olema.
?Meile räägiti, et kui kõhutantsija puusa ette keerab, siis peab tema külje peale kaksteist volti tekkima,? ütles Helena Stepanov. ?Mul pole neid volte paraku kusagilt võtta. Pigem kipuvad seelikud agara kõhutantsimise tagajärjel hoopis laiaks jääma.?
Kõhutantsutrennis saavad kõhu- ja seljalihased paraja koormuse ning puusad pannakse hästi liikuma. See omakorda ei aita mitte ainult kena figuuri saavutada, vaid hoiab ka näiteks ära seljahädad ja vanusega seotud soolade ladestumise. Soomes, muuseas, tegelevatki kõhutantsuga sageli just vanemaealised, nii seitsmekümnesed daamid ? just selleks, et elu kauem elamisväärne püsiks.
Avalikkuse etteEsimest korda avalikkuse ees kõhutantsuga üles astumine nõudis naistelt omajagu julgust.
?Mulle mõjus julgustavalt Rakvere Teatri ?Täismängu? etenduse vaatamine,? märkis Aili Tamberg. ?Seal otsustasid mehed elatise teenimiseks showtantsutrupi asutada. Ja kui nad enne esimest napis riides lavale minekut verest ära lõid, öeldi neile, et mitte keegi ei vaata neid ükshaaval kui konkreetseid persoone, vaid neid tajutakse kui tervikut, kui gruppi. Eks nii ole ka meiega.?
Kuigi Signe Oti sõnul võib iga kõhutantsija vabalt valida, kas ta tahab ainult trennis käia või tahab ta sellele lisaks ka esineda, ei loobu korra juba lavaristsed saanud kõhutantsija naljalt enam esinemisvõimalustest: nii, nagu tantsu ennast, nii õpitakse ka esinemist nautima.
Kuidas nende poiss-sõbrad ja abikaasad kõhutantsijana üles astumisse suhtuma hakkavad, ei osanud naised öelda: selleks on mehed neid lihtsalt veel liiga vähe tantsimas näinud. Aga kes arvab, et kõhutants Egiptuses, Türgis, Liibanonis ja mujal (India tants on, muuseas, hoopis midagi muud!) selleks tekkis, et mehi naiselike võlude eksponeerimisega kihevile ajada, see eksib. Sel tantsul arvatakse olevat hoopis religioosne taust. Kõigis iidsetes tsivilisatsioonides eksisteeris nimelt viljakuse kultus ning kõhutants oli just viljakusele pühendatud tseremooniate koostisosa, tantsijateks olid aga templites teenivad preestritarid.
Egiptuses on tänapäevalgi traditsiooniks, et pruutpaar tellib pulmakõhutantsija, kellega koos tehakse pilt, kus pruudi ning peigmehe käed on tantsija kõhul. See on ilmne viide tantsu seosele iidse viljakusekultusega.
Kas meilgi nüüd kõhutantsijaid just pulma kutsuma tuleks hakata, aga oma koht võiks sel tantsustiilil Eestimaa tantsupäikese all olla küll. Ning paistab, et juba ongi: kõhutantsu treeningurühmi tekib kui seeni pärast vihma ja treeninglaagreid korraldatakse ridamisi. Mai algul kohtusid Jõgeva ja Põltsamaa naised teiste paikade huvikaaslastega Roelas ning juuni viimasel päeval sõidavad Moostesse. Sügisel aga võetakse treeningrühmadesse jälle ka algajaid.
Tantsija ning õpetaja Morocco kirjeldas üht Berberi hõimu sünnitseremooniat, millest tal õnnestus osa võtta. Naised kogunesid telki, sellal kui mehed ootasid väljas. Tulevane ema oli ümbritsetud naiste ringist, kes tantsisid kogu sünnitamise vältel. Tantsu peeti nende naiste poolt pühaks ning see ei olnud üldse mõeldud meestele vaatamiseks. Pärsia tantsija Armen Ohanian lausus: ?Iidses Aasias, kus tants on säilinud oma primitiivses puhtuses, esindab ta emadust, elu müstilist käsitust, kannatust ning rõõmu, millega iga uus hing maailma tuuakse.?
Käesoleva tutvustuse eesmärgiks oli näidata tantsu kulgu erinevates kultuurides ? tants, mis algas templites, läks üle ilmalikuks tantsuvormiks ning arenes professionaalsete tantsijate esituseks. Ajaloolased ütleksid selle kohta, et see tants on arenenud religioossest sfäärist meelelahutuslikku tantsuvaldkonda. Samas kasutatakse idamaise tantsu erinevaid vorme kogu Kesk-Idas tänapäevalgi jätkuvalt meditsiinilises või religioosses tähenduses. (Refereeritud: THE WORLDS OLDEST DANCE: The Origins of Oriental Dance, By: Karol Henderson Harding)
Klassikaline india tants ja kõhutants aga võivad küll pärineda ühest kohast, Indiast, kuid tegemist on siiski kahe täiesti erineva tantsustiiliga. India tants on talitsetud ja peensusteni läbi mõeldud, kõhutants aga temperamentne improvisatsioon.
RIINA MÄGI
