Juuli algus oli jahe ja pilves taevaga. Sadas veidi vihma. Kahel esimesel päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ainult 14 kraadini. Puhus ka tugev tuul, mis muutis ilma veelgi vilumaks. Kardeti juba, et ilusad suveilmad ongi otsa saanud. 3. juulist algas aga muutus.
Järgnenud juulikuu kujunes väga kuumaks ja kuivaks. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle 25 kraadi 21 päeval, mis ületab Jõgeva meteoroloogiajaama 1922.-2016. aasta vaatlusrea keskmist 14 päeva võrra. Veelgi rohkem on esinenud selliseid kuumi päevi kuu jooksul ainult 2010. aastal, sama palju 2001. aastal.
Kogu kuu maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval 31,9 °C, mis jääb 1,5 kraadi võrra alla senisele 2010. aastal mõõdetud juulikuu rekordile, mis oli 33,4 °C. Keskmisena on tõusnud siin kandis maksimaalne õhutemperatuur juulis ainult ühel päeval üle 30 kraadi. Tänavu esines niisugust kuumust 8 päeval, jäädes jällegi alla ainult 2010. a näitajale (10 päeva).
Keskmisest kolme kraadi võrra soojem
Juuli keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes tänavu Jõgeval 20,3 °C, mis ületab keskmist enam kui kolme kraadi võrra. Selle näitaja järgi on olnud juuli veelgi soojem 2010. (22,1 °C) ja 2011. aastal (20,6 °C) ning sama soe 2001. aastal. Ainult mõne kümnendikkraadi võrra jahedamaks jäi juuli vaatlusrea andmeil 1941. aastal (20,2 °C) ja 1927. aastal (20,1 °C).
Efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure kogunes 31. juuliks juba 1145 °C. Nii suur summa on keskmisena kogunenud viimase 96 aasta keskmise järgi alles 25. augustiks ja normi (1981-2010. keskmine) järgi 19. augustiks. Ka aktiivseid (üle 10 °C) temperatuure kogunes tavalisest tunduvalt rohkem – 31. juuliks 1509 °C, s.o keskmisest 309 ja normist 272 kraadi võrra rohkem. Samas ei suutnud taimed kogu seda soojust ära kasutada, kuna temperatuurid tõusid optimaalsest kõrgemale ja vett oli mullas väga vähe. Põua ja kuumuse tõttu osa taimi päevastel tundidel närbus.
Vihma sadas maakonna piires väga erinevalt, seepärast olid ka taimede kasvutingimused erinevad. Kuu sajusummad kõikusid Jõgevamaal esialgsetel andmetel 9 millimeetrist Toomal ja Pajusis kuni 69 millimeetrini Peipsi ääres Tiirikojal. See viimati mainitud sajusumma kujunes nii suureks tänu kuu viimase päeva väga rohkele sajule, kui ööpäeva jooksul tuli Tiirikojal vihma 45 mm. Suur sadu ei ulatunud kaugele. Vaiatus sadas samal päeval ainult 5 mm, Kääpal 2 mm.
Kuivus tegi taimedele liiga
Jõgeval kogunes kogu juulikuu jooksul sademeid 15 mm, mis moodustab vaatlusrea keskmisest ainult 19 protsenti. Veelgi sademetevaesem on olnud juuli siin kandis viimase 96 aasta jooksul ainult 2006. aastal, kui kogu kuu jooksul sadas 10 mm. Juuli oli tänavu juba kolmas väga kuiv kuu järjest. Perioodil 1. maist kuini 31. juulini sadas Jõgeval 55 mm, mis on senise vaatlusrea kõige väiksem summa. Keskmisena on sadanud samal perioodil siin kandis 197 mm ja tänavune sajuhulk moodustab sellest ainult 28 protsenti.
Kuivuse tõttu jäid taimed kasvult madalaks. Mõned looduslikud taimed ei jõudnudki põua tõttu õitseda. Loomasööta saadi vähe, ädala kasv oli väike, murud kõrbesid pruuniks. Teraviljadest kannatasid põua all kõige enam suviteraviljad, mis küll võrsusid, kuid hiljem kõrvalvõrsed kängusid ja taimik jäi hõredaks. Kuumuse tõttu küpsesid terad kiiresti. Talirüpsi koristati juba juuli keskpaigas, taliteravilju kuu viimase dekaadi algusest alates. Samuti küpsesid marjad ja puuviljad kiiresti. Juuli lõpus kõlbasid varased õunasordid juba süüa, sõstraid korjati kuu keskpaigas.
Kuivus tegi liiga mitte ainult rohttaimedele, vaid ka puudele. Kuivemates kasvukohtades kolletusid ja langesid maha kaskede, pärnade ja mitmete teiste puude lehed. Kevadel istutatud noored tammed vajasid ellujäämiseks rohket kastmist.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
