Tänavune heinakuu oli soe ja põuane

Juulis oli ilm jätkuvalt valdavalt tavapärasest soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur kujunes vaatlusaastate keskmisest ligi kraadi võrra kõrgemaks.

Kõige soojematel päevadel ehk 4.-5. juulil ja 28.-29. juulil tõusis õhutemperatuur 27-29 kraadini. 25-kraadise kuumusega päevi oli kuu jooksul kokku kümme ehk keskmisest kolm päeva rohkem.

 

Sademeid jagati napilt

Jahedaks jäi ilm 20.-22. juulini, kui päeval õhutemperatuur 20 kraadinigi ei küündinud. 22. juulil mõõdeti Jõgeval õhus soojamaksimumiks ainult 16 kraadi ja tugev tuul suurendas külmatunnet veelgi.

Sademeid oli heinakuul napilt. Kuni 18. juulini vihma peaaegu ei tulnudki. Vihmad olid nii napid, et tegid mulla pinnalt veidi tumedamaks, kuid taimede alla mulda niiskus ei jõudnud.

 

Ainus korralik vihm tuli maakonna lääneosas

Ainult maakonna lääneosas sadas vaatlusvõrgu andmetel 5. kuupäeval suurem äikesevihm, mis peenrad ja põllud korralikult ära kastis. Kuivus andis juba juunis tunda ja juulis põud süvenes. Mitmed taimed närbusid, sealhulgas kartulipealsed, lehed tõmbusid kuivuse ja kuumaga rulli. Teraviljadel toimus nn hädavalmimine, tera jäi peeneks.

Ilm muutus 18. juulist koos äikesega. Järgnevatel päevadel oli ilm vahelduvalt pilves, sadas korduvalt vihma. Sademed jaotusid maakonna piires väga erinevalt. Esialgsetel andmetel sadas nädala jooksul (18.-23. juulini) maakonnas 26-55 mm. Jõgeva ümbruses, kus tuli vihma 27-29 mm, jõudis muld põuajärgse sajuga niiskuda 10-15 cm sügavuseni ja kuivas peagi uuesti. Kuni kuu lõpuni sadas siin kandis vähest vihma ainult 26. juulil ja kuu viimasel päeval. Kokku tuli Jõgeval kogu juulikuu jooksul vihma 33-38 mm, mis moodustab vaatlusaastate keskmisest ainult 40-45 protsenti. Maakonnas sadas esialgsetel andmetel kuu jooksul 32-73 mm, st kõikjal normist vähem. Suuremad sajukogused mõõdeti maakonna põhjaosas.

 

Taimede arengus rohkem kui kahenädalane edumaa

Efektiivseid (üle 5°C) õhutemperatuure kogunes juulikuu lõpuks Jõgeval 1104 kraadi, mis ületab vaatlusaastate keskmist enam kui 200 kraadi võrra ja vastab taimede arengus 16-17-päevasele edumaale võrreldes tavapärasega.

Kuni 21. juulini püsis efektiivsete temperatuuride kasvav summa kogu vaatlusrea kõige suuremana, 22. kuupäevast alates ületas tänavust näitajat 2011. a summa. 11. maist kuni juuli lõpuni kogunes aktiivset (üle 10 °C) soojust Jõgeval üle 1400 kraadi, mis on piisav summa varasema valmivuse ajaga kartulisortide bioloogiliseks valmimiseks.

Kuumaga on olnud taimede areng kiire. Mustad ja punased sõstrad hakkasid tänavu juba juuli esimese nädala lõpus  värvuma ja said kuu keskpaigaks küpseks. Talirüpsi koristati juuli esimese dekaadi lõpust alates. Taliteraviljad said täisküpseks kuu viimasel dekaadil ja juuli lõpuks saabus täisküpsus ka paljudel suviteraviljasortidel. Teravilja koristusperiood algas tänavu enam kui kaks nädalat keskmisest varem.

 

August lõpetab suve

Missugune on olnud ilm augustis Jõgeval 1922.-2012. aasta andmetel? Augusti esimene pool on tavaliselt veel suvine ja maksimaalne õhutemperatuur tõuseb üksikutel päevadel üle 25 kraadi. Lõikuskuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks on mõõdetud 34,6 °C 1992. aastal. Kuu lõpu poole ilm jaheneb ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb kuu teisel poolel alla 15 kraadi, st südasuvine soe aeg saab otsa.

Kuu lõpus võib maapinna lähedal esineda juba öökülma, kuigi keskmisena algavad öökülmad alles septembris. Kõige madalamaks õhutemperatuuriks on lõikuskuul mõõdetud 0,0 °C 1980. aastal.

Tavapäraselt on august kogu aasta kõige sajusem kuu, keskmise sademete summaga 90 mm. Kõige suuremad ööpäevased sajuhulgad Jõgeval on mõõdetud just augustis (99,8 mm 1994. aastal ja 92,4 mm 1991. aastal). Kogu kuu kõige suurem sajuhulk vaatlusreas (197 mm) registreeriti 1948. aastal.

Samas võib august olla väga põuane, jääda peaaegu täiesti vihmata. Kõige kuivemal, 2002. aastal sadas kogu augustikuu jooksul ainult 0,5 mm.

LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog

blog comments powered by Disqus