Kontserdi korraldab Põltsamaa Viskiklubi. Piletite müügist kogunev raha annetatakse Eesti Autismiühingule raamatu väljaandmiseks, mis oleks abiks lastevanematele autistliku lapse mõistmisel ja temaga käitumisel. Seesugust raamatut Eestis praegu ei ole, aga vajadus selle järele on väga suur. Kui palju õieti Eestimaal autistlikke lapsi praegu kasvamas on, polegi veel teada, sest sellest probleemist on liialt vähe räägitud. Seepärast on teadmised nii peredele kui ka kõigile, kes selliste lastega tegelevad, lausa hädavajalikud.
Klass autistlikele lastele
Põltsamaa lossihoovis täna kell 18 algavale kontserdile oodatakse esinema Lauri Saatpalu ja Peeter Rebast, kes oma esinemiskava kontserdi eesmärke silmas pidades on kohandanud. Üles astuvad ka Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kohalik ansambel Just Fun, kes tavaliselt esineb rocki-stiilis, kannab seekord ette hoopis teistsuguse kava. Kontserdi lõpetavad Hannaliisa Uusma ja Chalice (Jarek Kasar).
Lisaks lavalt pakutavale on kontserdikülastajatel võimalus saada ülevaade sellest, mida kõike Kiigemetsa koolis teha osatakse. Väljas on näitusmüük laste valmistatud esemetest alates kangastest, siidsallidest, kaelaehetest ja keraamikast kuni puidutöödeni. Et näitusmüük on võrdlemisi ulatuslik ja mitmekesine, moodustati kooli töötajatest selle korraldamiseks juba aegsasti vastav komisjon, kuhu kuuluvad Merje Talistu, Meedi Ümar, Mare Rosin, Taimi Anslan, Tuijo Küüts, Merli Allingu, Kalju Jõgi ja Ain Villems. Huvijuht Merje Talistu kinnitas, et peaaegu kõik väljapandu on valminud õppetegevuse käigus tundides, teatav osa aga ka näputööringides. “Kõiki asju, mis näidisteks mõeldud, müüa ei saagi,” ütles ta. Väljapandu annab ilmset tunnistust sellest, et käelisel tegevusel on Kiigemetsa koolis suur osa ja tehakse tõepoolest huvitavaid, tarvilikke ja ilusaid asju.
Kiigemetsa kooli õpilaste valmistatud esemete ostmisega toetatakse aga sisustuse hankimist koolis sügisel avatavale uuele klassile. Nimelt on uuel õppeaastal plaanis alustada tegevust spetsiaalse autistlike laste klassiga. Direktor Janne Vilmsi sõnul vajavad sellist klassi väga nii lapsevanemad kui ka lapsed, ehkki neil, kes selliste lastega tegelema hakkavad, ei saa kaugeltki kerge olema. Esialgu alustatakse uues klassis nelja lapsega. Praegu käib koolis isiklike abistajatega kaks autistlikku last. Selliseid lapsi on aga veel ja teatavasti vajavad nad kõik erilist kohtlemist ja aega, sest seesugused lapsed on ju endassesulgunud. Kuigi autism kui psüühiline häire pole ravitav, on järjekindla õpetamise ja tegelusraviga võimalik õpetada igapäevaeluks tarvilikke oskusi ja arendada suhtlemistki. “Loodame, et kui raamat kord valmis saab, on meil sellest palju kasu,” ütles Janne Vilms.
Eriõpetus ja huvitegevus
Kiigemetsa kooliga käiakse tutvumas ka mujalt Eestimaalt ja kaugeltki mitte ainult ilusate ruumide pärast. “Tegeleme omal moel ka kolleegide nõustamisega. Hiljuti käidi siin Kallemäe koolist Saaremaalt. Erilist huvi tunti meie hooldusklassi vastu. Veenduti, et meie koolis õpetatakse selles klassis ka lamajaid ja ratastoolis lapsi. Saaremaal on sellised lapsed hooldekodu juures. Sügisel käisid meilt kogemusi hankimas Roosi kooli pedagoogid Põlvamaalt,” rääkis Kiigemetsa kooli sotsiaalpedagoog Imbi Jäger.
Sellel nädalal pidas Jõgeva maavalitsus Kiigemetsa koolis väljasõiduistungit, tutvumaks kooli tegevuse ja probleemidega ning edaspidiste arengu- ja arendamisvõimalustega. Kuigi hoone on suhteliselt uus ja tundub kõrvalseisjate jaoks olevat ka avar ja ruumikas, vajatakse juba hädasti juurdeehitist. Direktori kinnitusel on eriti kriitiline seis õpilaskoduga. Praegu on selles kohti tunduvalt vähem, kui vaja oleks. Pealegi on tavakoolides lapsi, kes ootavad sellesse kooli saamiseks järjekorras.
Siinse kooli eriõpetus tähendab suuresti iseseisvaks eluks valmistumist ja olustikuõpetust ning vähemalt kümmet tundi nädalas käelist tegevust. Ikka eelkõige selle nimel, et edaspidi elus hakkama ja jalad kindlamini maha saada.
Keraamika- ja kunstiõpetaja Meedi Ümar võib omast kogemusest öelda, et paljud selle kooli lapsed on väga loovad, avatud ja fantaasiarikkad. Samuti näeb ta iga päev, kuidas lapsed on huvitatud sellest, et midagi oma kätega teha ja et tehtu ka teistele nägemiseks välja pandud saaks. Aga ta näeb sedagi, kuidas tavakoolist tulnud on sageli hirmul ja heitunud ning komplekside kütkes. “Nad ei julge harilikult oma töid teistele näidata. Umbes pool aastat võtab aega, enne kui lapsed avanema hakkavad ja veenduvad, et mina nendega õiendama ei hakka, kui töö küllalt hea pole. Tunda annab ka see, et tavakoolides harjutatakse käelist tegevust vähe,” rääkis Meedi Ümar.
Nii koolitundides kui ka näputöö-, puutöö-, kunsti- ja isetegevusringides on võimalik ennast proovile panna, eneseusku ja julgust koguda. Traditsioonilisi üritusi on aga koolis palju ja need on enamasti suursugused. Pedagoogidepere on leidnud, et üritused arendavad esinemis- ja suhtlemisoskust, aitavad kasvatada distsipliini ja vastutusvõimet ning loovad meeskonnatunnet. Kellel on aga olnud võimalust näha, kuidas Kiigemetsa koolis igal sügisel Eesti Eriolümpia sügisjooksu ja matka läbi viiakse, mismoodi klassidevahelisi rahvaste-, ja korvpalli- ning saalihokivõistlusi korraldatakse, võib kinnitada, et need on tõelised ja suured. Eriti võimsad on aga oma kooli olümpiamängud, mida peetakse Eesti Olümpiaakadeemia toetusel juba mitmendat aastat järjest ja mis on justkui päris-olüpiamängud.
Õppeekskursioonid ja õuesõpe
Koolis püütakse kõik võimalik teha selleks, et õppimine, teadmised ja oskused paremini lasteni jõuaksid. “Üks osa on see, mis koolipingis omandatakse, teine on õppimine tegevuses, mis on huvitavam ja jääb harilikult ka paremini meelde,” selgitas Merje Talvistu. Nii on juba kolm aastat koostöös Integratsiooni Sihtasutusega kõikidele klassidele vastavalt arengutasemele ekskursioone korraldatud. Abiõppeklassidele on üks marsruut, teine, pisut lihtsam, on toimetulekuklassidele. Sellel esmaspäeval veetsidki abiklassid ekskursioonil pika päeva, alustades Türilt ringhäälingumuuseumist, kulgedes edasi Kurgjale, Pärnu kanti, Tahkuranda, Viiratsisse jm, mille käigus said selgemaks Vabadussõda ja muud Eestimaa jaoks olulised ajaloosündmused. Tänavuse õppeaasta teemaks oli “Eesti iseseisvuse raske algus”. “Viime õpilased oma riigi ajaloo juurde, näitame, mis olnud, kes me oleme, kuidas midagi saavutanud, kes on need tegelased, keda lapsed peaksid teadma,” kõneles Merje Talistu. Hiljem tehakse väike teadmistekontroll, et selgeks saada, mis meelde ja külge jäi ja mida märgata osati. Seejärel tulevad loovusepäevad, kus lapsed õppekäigul kogetu ja nähtu põhjal joonistavad. Nii, sammhaaval, edasi minnaksegi.
Ettevalmistamisel on ka õuesõpe, mis loodetavasti samuti koolitöö nauditavamaks muudab. Eesmärgiks on koos kõigega arendada meeskonnana tegutsemist, sisendada üksteisest hoolimist ja teistega arvestamist, sest selliste külgede arendamine arendab last paremini ka kõiges muus, on kooli personal kindel.
VAIKE KÄOSAAR
