Hommikul asetati jõgeva raudtejaama juures asuvas pargis küüditatute mälestuskivi juurde lilled ning süüdati nende küünlad nende inimeste mälestuseks, kes saadeti Siberisse teele Jõgeva raudtejaamast.
Mitukümmend inimest meenutas raskeid aegu ja neid inimesi, kes Siberist kunagi enam tagasi ei tulnud leinaseisakuga ja väikeste meenutuskõnedega.
Juuniküüditamise ohvreid mälestati ka Põltsamaal represseeritute mälestusmärgi juures.
Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. aastal. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit, väljasaadetute nimekirjas oli kokku üle 11 000 inimese.
Tegelikult küüditati üle 10 000 inimese, võõrale maale saatmisest pääsesid need, kes sel ööl kodus ei viibinud.
Vagunid saadeti teele Tallinnast, Haapsalust, Narvast, Petserist, Valgast, Tartust ja Jõgevalt.
Perekondadest eraldati täisealised mehed, kes arreteeriti ning viidi Narva ja Irboska kaudu Siberi surmalaagritesse, kus suurem osa neist peagi hukkus või hukati.
Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosimbirski oblastitesse, kust tagasi Eestisse õnnestus naasta umbes pooltel.
VOOREMAA
