“Tulekahjust teatati öösel kell 1.15. Et tegemist oli majutusasutusega, saatis häirekeskus masinad ja mehed sündmuskohale kõrgendatud väljasõiduastme järgi. Kustutama sõitsid kuus meeskonda Jõgevalt, Põltsamaalt, Puurmanist, Tabiverest ja Palamuselt. Kui esimesed masinad kohale jõudsid, oli 28×11 meetri suuruse hoone katuse harjast tuli väljas. Tulekahju jõuti lokaliseerida kella neljaks ja likvideerida poole kaheksaks hommikul. Kolmandik kahekorruselisest puitvoodriga palkmajast, vana vesiveski poolne osa, kus asusid ravisaun, kamina- ja baariruumid, hävisid koos sisustusega täielikult. Hoone teisel korrusel olnud seminari- ja majutusruumid söestusid, enamik esimese korruse ruume jäi küll tulest puutumata, kuid said tugevaid suitsu- ja veekahjustusi,” teavitas Jõgevamaa päästeteenistuse operatiivosakonna juhataja Tõnu Vare.
Kustutustööde juht, operatiivkorrapidaja Guido Kokk märkis, et kõige intensiivsem põlemine oli hoone veskipoolses osas. “Tule levikut soodustas see, et teisel korrusel oli piki maja koridor, mille kaudu levis tuli üle maja. Kustutustöid raskendas asjaolu, et majal oli plekk-katus ja soojustamiseks oli kasutatud saepuru. Kustutusvett oli seekord aga käepärast võtta ega tulnud sellega koonerdada. Hea seegi, et õnnetuses ei saanud inimesed vigastada, meie mehed tõid põlevast majast välja ka koera ja kassi. See oli Jõgevamaal viimase aja suurim ja esimene majutusasutusega juhtunud tuleõnnetus,” nentis operatiivkorrapidaja Guido Kokk.
Tammemäe on laialt tuntud puhkekoht
Pedja jõe kaldal endise vesiveski asemel kõrguv ja 1997. aastal külalistele avatud Tammemäe kostitalu on kogunud tuntust Eestist kaugemalgi. Lisaks majutusteenusele pakuti siin võimalusi kanuumatkadeks ja kalapüügiks, ratsutamiseks ja vedruvankriga sõitmiseks ning veel teisigi teenuseid. Tammemäel oli hubane koosolekuruum nõupidamiste läbiviimiseks, sai nautida taimeaurusauna mõnusid ja veskiruumist otse jõkke sukeldumist.
Eilseks oli planeeritud siin läbi viia järjekordne nõupidamine, paraku tuli Eesti Tõusigade Aretusühistul leida kähku uus koosolekukoht. Mis teha, õnnetus ei hüüa tulles ega käi mööda kivisid ja kände.
Kustutustööd kestsid üle kuue tunni
“Jah, jube lugu, aga kui Risto oleks kasvõi viis minutit hiljem ärganud ja poleks mind üles ajanud, ei oleks minust enam rääkijat. Olen kõva unega ja ei mina oleks midagi kuulnud ega vingu tundnud,” arvab Ander teisipäeva hommikul ja silitab tulest päästetud taksikoera Pupsikut. Kass pages kohe, nagu ta välja toodi, kuhugi kaugemale ega pole end senini näole andnud. Majaperemees Risto Viht on veel tohtrite turgutada, perenaine Ene on linnas teda vaatamas ja vist ka kindlustusasju ajamas. Veel tuleb põlenud talu tukkidest auru, mõnele uuesti tossama hakkavale kohale suunab valvesse jäänud tuletõrjuja-päästja Mati Johanson veejoa. Vesiveski juures jões hulbivad söestunud palgi- ja lauajupid, sadakond meetrit eemal ujub suur külmkapp. Kurb ja trööstitu vaatepilt. “Õnn seegi, et ellu jäime. Olime majas vaid kahekesi. Risto oli kuulnud imelikku praksumist ja läinud vaatama. Suitsu tuld olid juba kõik kohad täis. Proovisime avada köögi ust, mis viib esimese väljapääsu poole, kuid leegid lõid kohe vastu. Välja õnnestus meil saada teisest uksest. Õues nägin, et maja veskipoolne plekk-katus on üleni punane,” meenutab külas olnud peretuttav Ander õudset ööd. Tema teataski juhtunust häirekeskusele. Ta ei oska oletadagi, millest võis saada kahjutuli alguse, pealegi polnud hoonet juba kaks päeva köetud.
Tammemäe talu tulekahju põhjus ja kahjusumma oli eile veel selgitamisel.
ARDI KIVIMETS
