Kaitseliidu Jõgeva maleva instruktor-noortejuhi Olga Jürma kinnitusel on poistel ja tüdrukutel juba mitmendat aastat ühised laagrid ja võistlused. ?Ega me pole neid eraldi hoida tahtnudki,? ütles Jürma. ?Talvelaagri eesmärk oli selgitada välja parimad suusatajad, loovamad ja taibukamad noored noorkotkaste ja kodutütarde hulgas ning parimad rühmad üldkokkuvõttes. Propageerisime noorte seas nii suusatamist ja rivikorda kui ka etlemist, mõtlemist, laulmist ja käsitööd.?
Kolm tegevuserohket päeva
Laagri korraldas Noorkotkaste Jõgeva Malev ja Kodutütarde Jõgeva Ringkond koostöös Torma Põhikooliga, Torma Kultuurimaja, Torma vallavalitsuse ja MTÜ NK ja KT Sõprade Seltsiga.
Kolme tegusasse päeva mahtus palju tegevust ja võistlusi ning kui kõik kokkuvõtted tehtud, tunnistati laagri üldvõitjaks Kamari rühm. Teise koha sai Torma II rühm ja kolmanda Vaimastvere rühm.
“Suusatamine laagris polnud just kõige parem, sest ilm oli soe ja seega oli rada väga pehme. Suusatada sai vaid klassikat, mis võib-olla nii mõnelegi ei meeldinud. Mõnes mõttes oli aga rada lihtne, sest polnud just kõige suuremaid mägesid. Suured suusatasid kolm kilomeetrit ja väikesed ühe kilomeetri. Suusatamine oli mõistagi raske, eriti suurtel, kes pidid laskuma järsult mäelt. Väga kahju, et suusamatk ära jäi. See oleks kindlasti lõbus olnud,? meenutavad Jõgeva II rühma noored. Siinkohal väljavõtteid laagrilehest.
“Suusatamises parim oli Kamari rühm, aga ka kõik teised olid tublid. Nagu öeldakse: ?Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt,? arvasid Jõgeva III rühma lapsed.
Lisaks suusatamisele ehitasid noored talvelaagris lumekujusid. Muu hulgas tuli kodus ette valmistada ka umbes kaheminutine muusikaline kava teemal “Kotkanoorte laagrielu?.
Rakke rühma noortele oli tänavune teine talvelaager. ?Torma oli meie jaoks huvitav, sest me polnud siin ennem käinud. Enne kooli juurde jõudmist eksisime ära. Õnneks aitasid meid õigele teele sõbralikud ja abivalmis kohalikud elanikud. Ja pärast, kui tahtsime poodi minna, jõudsime hoopis piimapunkti,? meenutasid Rakke noored.
Isamaaliste laulude õppimine oli noortele samuti huvitav, samuti pakkusid põnevust riviharjutused. Mõlemad tulid lõpuks hästi välja.
Kokkuhoidvad ja distsiplineeritud
Torma rühma praegused kõige vanemad noored alustasid oma tegevust 2001. aastal. ?Pisikestena ei teadnud me loomulikult, mis meid ees ootab. Laagrites hoolitseti meie eest kõige rohkem ja üritati meid kaasata kõigisse ettevõtmistesse. Kindlasti tunneme puudust oma vanadest tegelastest, kellel oli alati palju vahvaid mõtteid ning kellega sai alati nalja. Torma rühm on alati olnud väga kokkuhoidev. 2005. aastal saime endale uue juhendaja, Heli Keivi. Tema tulekuga muutus meie tegevus eriti aktiivseks, sest tal on alati huvitavaid mõtteid ja plaane. Vahetus ka rühmajuht ja pärast Heli tulekut hakkasid meie kodutütarde ja noorkotkaste read suure kiirusega täienema,? jutustasid Torma I rühma noored, kes möödunud aasta lõpul hakkasid mõtlema rühma poolitamisele. ?Meie kahe rühma koostöö on väga tugev ning see, et rühm kaheks jagati, ei mõjutanud meie suhteid. Oleme siiani üks pere!?
?Ilma Kodutütarde ja Noorkotkaste organisatsioonideta puuduks noortel distsipliin,? arvasid Puurmani rühma noored. ?Meie isamaa kaitsjaid poleks. Ja kuigi enamus noortest inimestest tahavad seista oma isamaa eest, puudub neil võimalus teada saada, kuidas ja kus nad vajalikud on. Selleks, et seda teada saada, peab ise palju vaeva nägema, sest on vaja palju planeerida ja rühmajuht leida.?
Kokkuvõttes arvasid noored, et neil tuleb ise aktiivne olla.
Kõige lahedamad asjad
?Kahju, et laager nii kähku lõppes, sest meil oli väga lõbus,? kinnitasid Tabivere noored. ?Meie arvates olid kõige lahedamad asjad need, mida me ise tegime, eriti etlemine. Meie tants-laul “Mu koduke on tilluke? rääkis sellest, et vahel tuleb laagris ka koduigatsus peale, kuid sõprade abiga suudame ka kodule “tsau” teha.?
Talvelaagri kunstiteos sai seekord meisterdatud nööpidest. Nööbid, niit ja nõel tuli kaasa võtta, suur tükk kangast oli korraldajate poolt. ?Mõned rühmad läksid lihtsamat teed, kasutasid ülekaalukamalt litreid ja lihtsalt joonistasid rohkem, kui nööpe näha oli. Kiidusõnad ütleks küll Kamari rühmale ilusa kotka eest ning ka meie rühma töö oli päris nööbirohke ja ilus,? meenutasid Vaimastvere rühma noored.
?Laagri kõige lahedamaks ja mõnusamaks tegevuseks oli lumekujude ehitamine. Meie rühmale meeldis see väga. Eriti lahe oli lumes möllata. Natuke märjaks saime, aga pidasime vapralt vastu. Kujud tulid kõikidel kenasti välja! Meie rühm ehitas ägeda auto, aga meie kurvastuseks olid veel teisedki autosid meisterdanud. Loodan, et selline vahva tegevus jääb talvelaagri traditsiooniks,? ütles Anastasia Mustvee rühmast.
“Rühmaliikmete koostöös valmisid ketsid, lepatriinu, kilpkonn, autod, noorkotkas ja kodutütar, väike kuradipoiss, kahe peaga lohe ja veel palju naljakat. Need rühmad, kes riviõppuselt hiljem pääsesid, pidid oma fantaasia tööle panema, sest mõtted olid juba ära kasutatud ja värvid kulutatud. Lumekuju huvitavaks muutmiseks pidime kasutama ka mulda ja enda kaasa võetud värve,? meenutas Jõgeva III rühm.
?Valmistati tigu, WC pott “Alati valmis? ja palju teisi kujusid. Tööd alustati lume kokkuvedamisega oma rühma jaoks, tegime seda nii kelkude kui ka labidatega. Kõik rühma liikmed möllasid põlvini lumes ja kui auto hakkas valmima, olid ka riided läbimärjad,? kirjeldasid Laiuse rühma noored ja avaldasid lootust ka järgmisel aastal sama häid elamusi ja kogemusi saada.
JAANIKA KRESSA
