Talv tuli tagasi

Talve tagasitulekus – kasvõi korraks – ei ole aprillikuus midagi iseäralikku. Vähemalt meie laiuskraadil. Kolmapäeval juhtus see taas – talv tuli tagasi, et nädalavahetuseks ära minna. Kas see on nüüd sel kevadel viimane talvehoiatus, võta sa kinni. Kahtlaselt soe märts sunnib pigem arvama, et näeme lund jürikuul veelgi.
Teades seda, et kevad ei saabu Eestis kunagi astronoomilise kevade saabumisega, on seda imelikum, et ikka tuleb see paljudele üllatusena. Eelkõige just autojuhtidele, kes ruttavad esimeste soojade ilmade järel kohe naastrehve (talverehvid) suviste vastu vahetama. See kiirus, millega rehvivahetuse punkte siis rünnatakse, on sama imetlusväärne nagu maksuameti kodulehe kinni jooksutamine 15. veebruaril. Esimesel päeval, mil saab oma tulusid deklareerida.
Millest siis selline mõttetu kiirustamine liikluses? Eilne ja üleeilne päev liikluses näitas, millise hinnaga. Õnneks ei olnud inimvigastustega õnnetusi, kuid plekimõlkimisi oli kamaluga. Rääkimata siis nendest teedel tasa-tasa sõitnutest, kellel suvekummid juba all.
Kui oled pika talve naastrehvidega sõitnud, siis kannatad ehk ära ka need paar-kolm ilma poolest ettearvamatut ja kahtlast nädalat. Sest kui palju me talvekuudel ju naastrehvidega sõidame. Keegi ei kipu neid vahetama, kui kaks nädalat pole lund sadanud ning teed kuivad ja puhtad. Ei kulu ju naastrehv aprillikuisel asfaldil teistmoodi kui jaanuarikuus sõites.
Mitte üheski teises riigis maailmas pole aastas nii suurt null temperatuuridega päevade arvu kui Eestis. Sellepärast on korralike talverehvide kasutamise aeg meil ka naabritest pikem.