Uus aasta on alanud lume ja tormituulega. Juba aasta esimesed tunnid tuletasid meelde, millises kliimavöötmes me asume ja milliseks talveks tuleb valmis olla. Võib öelda, et Jõgevamaal läks seekord õnneks. Aasta esimene torm, mis laastas Lääne- ja Põhja-Eestit, rääkimata Soomest, Rootsist ning Taanist, andis meile endast märku vaid riivamisi, tugeva tuule ja mõõduka tuisuga.
Seda kinnitasid ka päästjaa, et seekordne torm möödus Jõgevamaal suuremate vahejuhtumiteta. Kõige enam tekitasid probleeme teele kukkunud puud ja oksad ning samuti ohtlik libedus suurtel ja väiksematel maanteedel. Korraga jäi maakonnas samaaegselt vooluta kõige enam ligikaudu 300–400 klienti, kuid eilseks olid ka need liinirikked kõrvaldatud.
Eks kõige enam said vatti teede korrashoiuga tegelevad inimesed, sest lumi ja tuisk nõudsid pidevat teehooldust. Siingi oli meil seekord õnne, sest lund sadas juurde vähe ning olemasolev oli aastavahetuse sulailmast jäätunud. Seega suurt hoogu tuisul siinkandis ei tekkinud ja lausa läbimatuid teid samuti mitte. Küll esines erinevatel teedel üksikuid tuultele avatud lõike, mis siiski pidevat sahkamist nõudsid.
Nii võib selle talve esimesele tormile vaadata tagasi kui kergele peaproovile, mis testis päästjate ja taliteede hooldajate valmisolekut. Kuna aga enamus talvest seisab alles ees, siis tuleb alati valmis olla ka tõsisemateks katsumusteks. Seekord saadi aga kinnitust sellele, et võimekus tormiste talveilmadega hakkama saamiseks on Jõgevamaal olemas.
