Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige Pille Tutt on 7. mail teoks saava Teeme ära talgupäeva eestvedajana veendunud, et see kevadine päev võimaldab taaselustada ja väärtustada põlist traditsiooni teha koos heakorratöid ning saada sel moel tubli annus energiat koostegemisest ja suhtlemisest.
Mai esimesel laupäeval peetakse talguid väga paljudes Eestimaa paikades. Missuguseid iseärasusi võiks aga seda töötegemise viisi silmas pidades Jõgevamaa inimestes täheldada?
Jõgevamaa rahvas tunnetab juurte kaudu tugevasti oma eestlaslikku või selle maaga pikaajaliselt seotud olemust. Ühistööst ja koostegemisest on siin alati lugu peetud. Paljugi saadetakse erinevates eluvaldkondades korda vabatahtlikult töötades. Ühise töö üks jõulisemaid väljendusviise on ju ka talgud. Teeme ära talgupäeva üheks korraldajaks on külaliikumine Kodukant, mille läbi saigi minust Jõgevamaa koordinaator. Samuti on korraldusmeeskonnas Eestimaa Looduse Fond, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, ühendus Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, vabaühenduste liit EMSL ning mitmed teised koostööpartnerid.
Kui palju inimesi Jõgevamaal üldse talgutele tuleb?
Seda arvu on praegu raske ja ennatlik prognoosida, aga usun, et see saab olema kindlasti suurem kui tuhat. Talgud kuulutati välja 15. märtsil ja juba praeguseks on nende korraldamiseks soovi avaldanud neli kogukonda meie maakonnast. Talgulised saavad ennast registreerida alates 11. aprillist. Võimalus on ennast kirja panna nii tööde eestvedajatena kui kaasalööjatena. Läbi võib viia nii töö- kui ka mõttetalguid. Ja miks mitte ka mõlemaid — enne võiks füüsilist jõudu kulutades midagi korda teha ja siis kogunema meeldivasse seltskonda mõtteid vahetama ühe või teise olulise teema üle. Kui ajas pisut tagasi vaadata, siis 2010. aastal sai Eestis teoks 1130 talgut, kus osales 31 300 inimest. 80 protsenti talgutest korraldati aga maapiirkondades, mis tõestab just külainimeste agarust ühiselt tegutseda.
Millised võiksid olla kõige olulisemad ja sobilikumad tööd talguteks? Rahvakultuurispetsialistina tunneksite kindlasti rõõmu kultuuriobjektide korrastamisest ja nägusamaks muutmisest?
Tööd rahvamajades, seltsimajades, kultuuriloolistes paikades on kindlasti teretulnud, sest on ju need objektid seotud samuti kogukondadega. Eelnevalt oleks aga tarvis teada, kellele vastav objekt kuulub ja mida oleks seal kõige vajalikum ära teha ja kas peab näiteks arvestama ka muinsuskaitse nõudeid. Selles suhtes on talgulistele headeks koostööpartneriteks ja nõuandjateks kohalikud omavalitsused.
Tarvilik ja paljudele inimestele heameelt valmistav ettevõtmine on väikelinnade, alevike ja külade keskuste korrastamine, kiikede, liivakastide ning laste mängu- ja spordiplatside väljaehitamine ja remontimine. Lausa klassikaliseks talgutööks on talvepuude varumine ja riitaladumine. Samuti saavad talgulised anda oma panuse võitlusel võsa ja umbrohuga. Tegelikult on võimalused talgutöödeks lausa ammendamatud ja mis just see kõige olulisem talgutegu on, seda teab kõige paremini kohalik kogukond. Mõistagi pole eesmärk mitte talgute läbiviimine ehk nagu lähiminevikus öeldi — “linnukese kirja saamine”, vaid ikka millegi reaalse ja paikkonnale kasuliku ärategemine.
Talgutele Eestisse võiks kutsuda ka välismaal töötavaid kaasmaalasi. Nii tugevneb nende side sünnimaaga ja ehk küpseb mõnelgi otsus siia tagasi tulla.
Kas aga arvesse läheb ka eravaldustes töötamine, näiteks paikkonna eakate abistamine kodude ja koduümbruste korrastamisel?
Talgutoimingud eraisikutele kuuluvatel objektidel on igati aktsepteeritavad, mõistagi on tarvis plaan eelnevalt omanikuga kooskõlastada. Eakate inimeste abistamist võib aga pidada iseäranis kiiduväärseks teoks, nii kasvab usaldus ja koostöö erinevate põlvkondade vahel. Väga tore, kui ühes või teises paigas jõutakse talgutele appi minna kõikidele vanuritele, kes seda soovivad.
Kas lastel on võimalik oma talguseltskondi moodustada?
Laste ja noorte ühist tööd ja omaalgatust tuleb kindlasti toetada ja soosida.
Arvestades ohutustehnikanõudeid ja muidki tegureid, peaks see aga siiski toimuma täiskasvanutega kooskõlastatult.
Kas talguid võib korralda ka enne või pärast 7. maid?
Iseenesest on see võimalik, aga rõõmsam oleks, kui tööd tehakse ikka kindlal talgupäeval, kui on iseäranis tugev koostegemise ja koosolemise tunne.
Kuidas hoolitsetakse talgutoidu eest, seegi on traditsioon?
Kogukonna talgulistel tasuks endale toitlustamise osas ise abilised ja koostööpartnerid leida, see on hea võimalus ühistegevuse tugevdamiseks ja annab ka vajalikke kogemusi. Loomulikult on rõõmustavad toitlustusettevõtete, kutseliste ja harrastuskokkade ideed.
Ehk tehakse talgulistele kogu Eestis või igas maakonnas eraldi ühtse väljanägemise ja sümboolikaga töörõivad?
Seda mitte. Raske on ette aimata talgupäeva ilma ja eks omajagu osutuvad takistuseks ka majanduslikud põhjused. Võimalusel valmivad talguteks asjakohased meened.
Võib-olla on aga juba loodud või valmimas mõni hümn või laul, mida ühiselt lauldakse?
Spetsiaalset talgulaulu pole küll loodud. Eestlased on aga laulurahvas, mistõttu võib uskuda, et mõneski talguseltskonnas omaalgatuslikult lauluviis üles võetakse. Samuti oleks suurepärane, kui talgupaikades käiksid esinemas koorid, ansamblid, rahvamuusikud, rahvatantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja muudki kultuurikollektiivid. See kõik lisab tööpäevale värvi ja jumet, tõstab töötegijate meeleolu ja vaimsust.
Eriti pean aga vajalikus toonitada seda, et tänavu kutsutakse üles ka talgujutte kirja panema. Oodatud on kirjalikud muljed nii oma kui ka mõne pereliikme, sõbra või tuttava talgutelkäigust. Juhiseid nende edasisaatmiseks saab kodulehelt www.teemeara.ee
Talgutel on väga avar ja võimas ning tõeliselt emotsiooniderikas väljund. Ühest tööpäevast võib alguse saada usk enesesse ja paremasse ellu, värske idee tekkimine, ka töökoha leidmine, aga ka õnn ja armastus, mis viib, perekonna loomiseni. Nii et ettevõtmise mitmepalgelisust arvestades võiks talgupäeva heaks sõnumiks olla: “Tule talgutele ja… „
Kus möödusid Teie enda esimesed talgud?
Olen Viljandimaalt pärit. Meenub, kui sai käidud õpetajaga Viljandi lossimägesid korrastamas. Viljandi Maagümnaasiumis õpetajana töötades käisin kooliõuel talgutel, kus laoti küttepuid riita ja korrastati puude hoidmise platsi, sest koolimajas oli üle 30 ahju, mida köeti. Korduvalt olen talgutel kaasa löönud ka praeguses kodukandis Sadalas, kus koostegemistest ja koosolemistest läbi aegade rõõmu on tuntud. Ühiselt on korrastatud alevikku, rahvamaja ümbrust ja ka koduaedu ja hoove. Paar aastat tagasi osales meie kandis rohkesti inimesi ka mõttetalgutel. Sadalas on palju oma kodupiirkonnast hoolivaid inimesi.
Kus ise tänavu talgutel osalete?
Maakonna talgupäeva koordinaatorina plaanin 7. mail maakonnas ringi sõita, et toetada talgulisi hea sõnaga ja mitmes paigas võimalusel käed külge panna. Kindlasti olen ka kodukandis Sadalas.
Hea jõgevamaalane, registreeri end talgujuhiks või osalejaks ning talgupäev ongi planeeritud!
i
JAAN LUKAS
