Lõppev nädal tõi paljudele tööinimestele rõõmu-uudise: nimelt sai alates esmaspäevast esitada tuludeklaratsioone, mis toovad mitmetele peredele hädatarvilikku lisaraha.
Juba varem said kõik huvilised oma andmetega maksuametis tutvuda ja vajadusel teha selgeks, kas kõik on õige ning täpne. Nüüd jääb üle vaid tulu ära deklareerida. Riigi poolt kodanikele pakutavad maksusoodustused on võrreldes mullusega veidi muutunud. Üheks olulisemaks muutuseks on, et enam ei saa pere esimese lapse eest täiendavat tulumaksuvabastust – see soodustus ootab edaspidi vaid vanemaid, kes kasvatavad kaht või enamat last. Palju on arutatud ka seda, kas eluasemelaenu võtnud pered ikka vajavad riigipoolset tulumaksusoodustust. Ehkki selle soodustuse tulevik on ebaselge, jääb see tänavu siiski paika ning ülempiir 50 000 krooni jäi samuti muutmata. Õppelaenu intressidele ja ametiühingumaksetele kehtib tulumaksusoodustus tänavu aga viimast korda.
Lisaraha teeb meele rõõmsaks
Kui kuulute nende õnnelike hulka, kel maksuametilt lisaraha oodata on, võite rõõmustada. Paljude jaoks on see raha paraku hädavajalikuks toeks, mis aitab raskel ajal ots otsaga kokku tulla. Siiski on ka neid, kelle jaoks on tegu riigi käest saadud preemiaga, mis igapäevasteks kuludeks ära planeeritud ei ole. Täiendava sissetuleku üle rõõmustades tuleks aga meeles pidada, et maksusoodustust ei tohiks mööda soodusmüüke kiirustades tühja-tähja peale ära kulutada. Tegu on ju tegelikult meie enda teenitud rahaga, mis aasta jooksul maksudena riigile antud. Põhimõtteliselt tähendab see, et riik on aidanud meil kokku hoida.
Õige hetk säästmisega alustamiseks
Riigilt tagasi saadud raha mõistlikuks kasutamiseks on mitmeid võimalusi. Nagu öeldud – kui raha on vaja igapäevaste kulude eest tasumiseks, on see igati õigustatud, kui aga mitte, tasuks kaaluda säästmisega alustamist. Mõistlik oleks vähemalt osa tagasi saadud rahast säästa. Kuidas seda teha, sõltub sellest, kas seate endale eesmärgid pikemaks või lühemaks ajaks – piltlikult öeldes, kas kogute uue külmkapi või pensionipõlve raha.
Igal juhul peaks igal perel muretuma elu jaoks olema tagavara ootamatuste puhuks. Mis juhtub siis, kui korraga puruneb mitu vajalikku kodumasinat või hambaarst esitab üllatavalt kopsaka arve? Just sellistes olukordades aitab rahapuhver hädast välja. Omamoodi säästmine on ka laenude vähendamine. Tagasi saadud raha tasuks kasutada näiteks väiksemate laenutoodete limiitide vähendamisel – makske tagasi krediitkaardi limiiti või vähendage väikelaenu summat. See vähendab edaspidi igakuiseid väljaminekuid laenumaksele ning teeb seega igapäevaelu kergemaks. Kui perel lühiajalisi kõrge intressiga laene pole ning tagavararaha olemas, tasuks mõelda ka pikemaajalise säästmise peale. Täna kõrvale pandud raha aitab meid küll alles aastate pärast, kui tarvis lapsi koolitada või penisonipõlve pidada, aga see ei muuda eesmärki vähem oluliseks. Kes meist tahaks vanaduses päris peost suhu elada või last rahapuudusel ülikooli saatmata jätta.
Tänavu aitab tulumaksutagastus paljudel raske aja üle elada, ent need, kel rahamuret pole, peaksid tõsiselt planeerima, kuidas tagasi saadud raha kasutada, et muuta pere olemine turvalisemaks.
iii
PIRET SUITSU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja
