Tabivere Vabaajakeskuses toimunud mõttevahetusele olid tulnud kohalikud ettevõtjad, kinnisvaraomanikud ja aktiivsed vallakodanikud. Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) projektijuht Signe Somelar andis neile ülevaate Saadjärve ümbruse kui puhkepiirkonna arengukava koostamisest, mille juures on koostööpartneriteks Tabivere ja Tartu vald. Arengukava koostamist rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
“Saadjärve äärse ala saamiseks populaarseks puhkepiirkonnas tasuks välja ehitada paadisadamate kett ja jahisadam, rajada matkateed, kämpingud, toitlustamisvõimalused. Mõttekas oleks soodustada turismitalude tekkimist,” rääkis Signe Somelar, rõhutades, et on väga oluline teada saada, mida sellistest plaanidest arvavad kohalikud inimesed, kuulata ära nende ideed ja ettepanekud. Signe Somelar jagas mõttevahetusel osalejatele teemakohased küsituslehed, mida eelnevalt oli saadetud järveäärsete kinnistute omanikele ning mida oli võimalik täita ka raamatukogudes, mõlemas vallavalitsuses, vabaajakeskuses jne. Kokkuvõtted vastustest kavatsetakse teha sel nädalal.
Sõltub kaitse-eeskirjast“Saadjärve ökosüsteemi säilitamine ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine on väga olulised,” ütles oma ettekandes Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu Regiooni kaitse planeerimise spetsialist Eerika Purgel. Ta märkis, et puhkemajanduse arendamine Saadjärve ümbruses sõltub maastikukaitseala kaitse-eeskirjast, mida aitab ellu viia 2009. aastal valmiv kaitsekorralduskava. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel koostatavas kavas tuuakse välja piirkonnad, kus on võimalik ehitustegevus, ja ühtlasi määratakse kindlaks selleks vajalikud tingimused. Enne Keskkonnaministeeriumisse kinnitamiseks esitamist tutvustakse kava avalikul esitlusel.
Eerika Purgel rääkis ka looduskaitsealase töö korraldamisest ja tõi näiteid sagedasematest eeskirjade eiramistest.
“Vajaliku teabe jagamiseks oleme KIKi rahadega paigaldanud Vooremaa maastikukaitsealale kümme infotahvlit ja need on üles seatud ka Saadjärve ääres. Kõige sagedasemad eksimused looduskaitsenõuete vastu selles piirkonnas on suurte rahvakogunemiste korraldamine, lõkke tegemine selleks mitte ette nähtud kohtades, autode parkimine järve kaldale ja kaitseala risustamine olmejäätmetega.”
Mitmed arutelul osalenud tundsid huvi, kuhu sellistest rikkumistest teada anda. Sellele küsimusele vastates selgitas Eerika Purgel ka erinevate looduskaitseasutuste funktsioone Vooremaa maastikukaitsealal.
“Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon tegeleb kaitsealase töö korraldamisega. Kaitseala valitsejaks on Jõgevamaa ja Tartumaa Keskkonnateenistus ning rikkumisjuhtumitega tegeleb Keskkonnainspektsioon. Mõistagi teevad nimetatud asutused omavahel koostööd,” kinnitas ta.
Pigem vähem
“Oli vajalik, et nõupidamisest võtsid osa looduskaitsekeskuse esindajad. Nende räägitu aitas veelkord meelde tuletada, et puhkemajandusega tegeleja peab arvestama asjaoluga, et Saadjärv ja selle ümbrus asuvad Vooremaa maastikukaitsealal,” ütles osaühingu Äksi Puhkemaja juhatuse liige Kalev Raudsepp.
“Hea, et on tekkinud ideid teenuste pakkumiseks turistidele ja puhkajatele. Kohalikud elanikud on aga minu teada huvitatud, et nende kodupaika külastaksid pigem väiksemad turismiseltskonnad,” lausus Tabivere vallavanem Aare Aunap.
“Ka mina ootan oma valdustesse puhkama eelkõige soliidseid, loodusest ja kaasinimestest hoolivaid seltskondi,” möönis Järveääre turismitalu peremees Kalle Bruus.
ERKAS projektijuht Signe Somelar teatas, et mõttevahetusi Saadjärve äärse puhkemajanduse arendamise teemadel korraldakse ka edaspidi, kusjuures järgmisele arutelule kutsutakse ka keskkonnateenistuse esindajad.
Jaan Lukas
