Taavi Pirk: Rahvaliidule on vaja kommunikatsioonijuhti

Hiljuti Rahvaliidu uueks peasekretäriks valitud 31-aastane Pala valla ettevõtja Taavi Pirk ütles põlvkondade vahetusest rääkides, et vajab kõigepealt oma meeskonda noort hakkajat kommunikatsioonijuhti. Mis puudutab võimalikku Riigikokku kandideerimist, siis seda Pirk ei välista.

 

Kas Teie asumisega Rahvaliidu peasekretäri kohale algab erakonnas põlvkondade vahetus? Kes on järgmine noor, kelle kavatsete erakonnas mõnele võtmepositsioonile edutada? 

Rahvaliit on selles mõttes tore erakond, et meil on igas vanuses tegijaid, ja arvan, et nii jääb see ka edaspidi. Rahvaliidus on palju toredaid ja asjalikke noori, kes kõrvuti vanemate olijatega moodustavad ühe terviku. Kindlasti tasub noorte oskusi ja hakkamist rakendada kogu erakonnas, kõigis valdkondades. Praegu näen, et erakonnale on vaja kommunikatsioonijuhti, sest tänapäeval sõltub kogu ühiskonna asjaajamine, sealhulgas erakonna edukus, üha rohkem kiirest ja asjakohasest infovahetusest. Arvan, et sellisele alale sobib just noor hakkaja inimene. 

Samal päeval, kui  Andrus Blok valiti Eestimaa Rahvaliidu esimeheks, ilmus ühe Postimehe artikli juures netikommentaar, et uueks peasekretäriks saab Taavi Pirk. Oli siis Teiega peasekretäri ametikohale astumisest juba räägitud ja millal üldse selline ettepanek tehti? 

Kui Andrus Blokile tehti ettepanek kandideerida Rahvaliidu esimeheks, mõtles ta kindlasti enne põhjalikult läbi, mis saab edasi ja millise meeskonnaga edasi minna. Andrus küsis minu kui ühe võimaliku peasekretärikandidaadi käest, kas ma olen nõus tema meeskonnas osalema. Mõtlesin oma tööd ja tegemised läbi ning ütlesin, et kui ma valituks osutun, olen valmis vastutuse võtma. 

Kas pidasite enne kandideerimiseks nõusoleku andmist ka oma lähedaste, tuttavate, erakonnakaaslastega nõu või tegite oma otsuse ennekõike üksinda?

Ega ma väga paljudega nõu ei pidanud, selle otsuse tahtsin ikka ise teha. Ei soovinud ka asja avalikuks tulemist enne, kui otsuse teen. Pidasin nõu eelkõige iseendaga ja muidugi perekonnaga, sest suuremad kannatajad on ikkagi mu elukaaslane ja tütar. Samuti küsisin mõne hea sõbra arvamust. 

Peasekretär on see, kes peab organisatsiooni töös hoidma. Mis on Teie esimesed tööd? Kas lagunema kippuvat organisatsiooni on kuidagi veel võimalik lappida?  

Ei ütleks, et organisatsioon kohe lagunema kipub, minejaid-tulejaid on ju kõikides erakondades ja see on normaalne. Arvan, et Rahvaliit on üks tugevama organisatsioonikultuuriga erakond Eestis. Esmalt tahan end kindlasti kurssi viia keskbüroo tegemistega ja erakonna finantsseisuga. Kõige tähtsamaks pean esimestel päevadel oma meeskonnaga suhtlemist. 

Kuivõrd põhjalikult olete Andrus Blokiga oma tööd ära jaotanud, et ei tekiks n-ö Juhan Aare ja Lauri Vitsuti konflikti?

Kuna olen peasekretäri ametis olnud vaid mõne päeva, siis mõistagi võtab paikaloksumine veel aega. Arvan, et on mõistlik, kui mina tegelen rohkem organisatoorse tööga ja keskbüroo juhtimisega ning Andrus Blokile jääb kogu erakonna kui terviku juhtimine ja erakonna esindamine. 

Töötades SA Kalevipoja Koda juhatajana, õppisite Te tundma ka krattide maailma. Kas selliseid heatahtlikke kratte, nagu on Kääpal, vajaks ka Eesti poliitika?

Nii kogu Eesti kui ka Rahvaliidu poliitikutel on heatahtlikelt  Kääpa krattidelt kindlasti palju õppida. Eelkõige pean silmas koostööd ja üksteisemõistmist ning seda, et kõike saab teha rõõmu ja naudinguga.  

Kindlasti ei saa peasekretär teha oma tööd üksi. Kes moodustavad Teie meeskonna, kes on lähemad abilised?

Üks põhjusi, miks olin nõus peasekretäri ametikoha vastu võtma, oli just see meeskond, kes Rahvaliidus juba olemas on. Büroos on mulle toeks inimesed, keda usaldan ja kelle abile võin loota. Laiemas mõttes moodustavad mu meeskonna kõik Rahvaliidu liikmed. 

Mida üldse arvate ametinimest erakonna peasekretär? Kas ei tuleta see meelde kunagist aega, kui peasekretär oli NKLP-l? Kuidas kõlaks näiteks erakonna tegevdirektor?

Pole sel peasekretäri ametinimetusel häda midagi, ei saa ju igavesti minevikku kinni  jääda…  

Rahvaliidus on seni mitu meest püüdnud saavutada kunagise esimehe Villu Reiljani positsioone, seni aga tulutult. Mis põhjusel?

Peamine põhjus on ilmselt selles, et inimesed on erinevad. Ja Villu Reiljan erakonna juhina seadis lati päris kõrgele. Erakonna juhi töö on võrreldav korvpallimeeskonna treeneri omaga. Ta peab õiged mehed õigele kohale mängima panema, õigel ajal vahetuse tegema, esmalt aga õiged mehed meeskonda valima. Kui aga püüad sööduandja keskmängija kohale panna, ei tule sellest midagi välja… Ja veel hullem, kui treener ise tahab korvi visata ning jätab mängu korraldamise juhuse hooleks. 

Kas nüüd lõpeb erakonnas kahe nn leeri  piinlik vennatapusõda?  

Kindlasti on see piinlik juhtum nüüd minevik. Rahvaliit on olnud läbi aegade tuntud just oma ühtekuuluvuse ja ühtse löögirusikana tegutsemise poolest. Kuid eks eriarvamusi tule ette ka edaspidi, pole ju loogiline, et 9000 inimest kõik ühtemoodi arvavad. Seda aga võin küll kinnitada, et sellisel jamal on nüüd lõpp – kõik isiklikud ambitsioonid jätame kõrvale, tegutseme üksmeeles erakonna nimel ning ajame ühiselt Eesti asja.  

Mis on üldse selliste vastuolude tekkimise põhjus, kas teatud mõttes lähenemisnurkade erinevus, võimuvõitlus või midagi muud?

Eks see ole paljude asjaolude kokkulangemine. Mõnikord kipub meelest minema, millist asja me ajame – kas igaüks oma isiklikku või koos erakonna oma. Kui kõik sellest ühtmoodi aru saavad, siis suudetakse isiklikud taotlused tagaplaanile jätta, ehkki need ei pea ka päriselt ära kaduma. 

Olete 31 aastane, kuidas hindate oma elukogemust suure erakonna peasekretäri ametikohal? Või asendab seda riskijulgus?

Jah, olen noor, aga naljaga pooleks – küll see ka ükskord üle läheb. Olen kindel, et oma ea tõttu ma selles ametis hätta ei jää. Juhtimiskogemusi olen kogunud juba üle 13 aasta, kogu oma teadliku elu olen kokku puutunud organiseerimis- ja korraldustööga küll avalikus sektoris, töötlemise-teenindamise alal, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas ja mujalgi. Oma trumbiks selles ametis pean suurt tutvusringkonda, mida tahan veelgi suurendada, head suhtlemisoskust ja kindlasti ka otsustusjulgust. Ja kui endal nõu otsas, saan ju alati pöörduda abipalvega kellegi poole, kes on asjaga paremini kursis. 

Riigikogu valimised on ukse ees. Rahvaliidust on palju n-ö häältepüüdjaid lahkunud. Kuidas oma kandideerijate nimekirja kokku saate? Kes on võimalik esinumber?

Tõsi ta on, et paljud asjalikud ja tublid inimesed on lahkunud, kuid õnneks on meie erakonnas selliseid veel küllaga. Ja kindlasti liitub Rahvaliiduga lähiajal veelgi tublisid tegijaid. Rahvaliidu teebki erakordseks see, et Riigikokku kandideerijad tulevad meie endi seast. Seega teavad nad kõige paremini, mida Eesti inimene ootab ja loodab. Usun, et valijad saavad aru, kes on neile kasulikum – kas sitsides-satsides glamuuritegelased või oma inimesed, kes teavad eri piirkondade muresid ja püüavad neid lahendada. 

Missugused on Teie plaanid seoses Riigikokku kandideerimisega?

Kui erakond seda vajalikuks peab, olen nõus kandideerima.  

Kas ees ootavad Riigikogu valimised on Rahvaliidu jaoks veel viimane võimalus poliitikas? Mis saab aga siis, kui Rahvaliidu valimisnimekirjast keegi Riigikokku ei pääse?

Maainimestel on vaja kedagi, kes nende eest seisaks, ja arvan, et siiani on seda kõige paremini teinud just Rahvaliit. Kuigi vahepeal segased ajad pärssisid Rahvaliidu tegevust, liigub erakond nüüd jälle õigel kursil, ja olen kindel, et võidame inimeste usalduse tagasi.  Riigikogust väljajäämine võib muidugi põhjustada Rahvaliidu taandumise, aga arvatavasti jätkab erakond ka sel juhul, siis muidugimõista juba teistel alustel. 

Kui juhtub aga nii, et Rahvaliidu nimekirjast keegi Riigikokku ei saa, küll aga saab endisi Rahvaliidu liikmeid, näiteks Sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna ja Reformierakonna nimekirjast. Kas need saadikud võiksid teatud mõttes kokku hoida ja võimaluse piirides koostööd teha?  

Koostööd on tehtud ja tehakse kindlasti ka edaspidi, kuid ühtne poliitika pole enam võimalik, sest Rahvaliidul on oma maailmavaade, teistel erakondadel oma. Nende maailmavaade, kes Rahvaliidust lahkusid, ilmselt ju muutus, kuigi sarnasust on, ja paljudes valdkondades on koostöö võimalik. 

Usutavasti iseloomustatakse Teid ka sõnadega Taavi Pirk, tuntud rahvaliitlase Urmas Pirgi poeg. Kuidas sellisesse vaatenurka suhtute?

Jah, eks see müsteerium ole mind saatnud juba kooliajast alates. Aga tegelikult on ikka nii, et Urmas Pirk on Urmas Pirk, ja mina olen Taavi Pirk. Oma vanemaid ja perekonnanime valida ei saa, kuid ega ma  seda tahakski. Isaga arutame ikka mõningaid asju, kuid paljudes valdkondades lähevad meie mõttemaailmad lahku, ilmselt ka eri põlvkondade tõttu. Üks on kindel – mina ei saa vastutada tema tegude eest ega tema minu tegude eest. 

Kuidas korraldate oma elu seoses uue ametikohaga? Kas pere kolib Tallinna?

Ei kindlasti mitte, minu kodu oli, on ja jääb Peipsi äärde. Tallinnas ööbin ma külalistemajas ja olen lubanud, et kui Tallinna-elu juba liiga ohtlikult meeldima hakkab, siis lõpetan siin, võtan kingad jalast ja lähen koju tagasi.  

Kuivõrd saate praeguste oludes tegeleda oma töö ja hobi vigursaagimisega?

Vigursaagimisega olen leidnud hea võimaluse oma pingeid maandada. Kui varem oli oluline kvantiteet, siis nüüd püüan seda natukest aega, mis hobiks jääb,  kasutada kvaliteedi tõstmiseks. Kuid jah, eks aeg seab siin piirid. 

Kas unistate sellest, et kunagi kirjutatakse Teist ajalooõpikutes?

Ei unista. Unistan sellest, et   lapsed tahaksid Eestis sündida, nende emad neid siin sünnitada ja et isad saaksid olla koos perekonnaga maal, mis kuulub neile. 

CV Taavi Pirk

*Sündinud 1979. aasta 2. jaanuaril

*Lõpetanud Pala Põhikooli ja Räpina Aianduskooli aiandusagronoomi erialal

*1998 – 2004 Pootsman PT juhataja

*2001-2004 OÜ Peipsi Servis juhataja

*2004-2008 SA Kalevipoja Koda juhataja

*1999-2002 Pala vallavolikogu liige

*2005-2009 Pala vallavolikogu liige

*2007. aasta maist Pala vallavolikogu esimees

*2009. aasta sügisel valiti uuesti vallavolikokku

*Hobideks jalg-, korv- ja võrkpall, rahvatants ja puukujude saagimine

*Vabaabielus, peres kasvab tütar

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus