Eile said need koolilapsed, kel veel eksamimuret kaelas pole, tunnistused näppu ja võivad oma seljakotid, ranitsad või märsid koolitarvikutega sügiseni toanurka unustada.
Mida suure vabadusega peale hakata, on ka muidugi probleem, eriti pisemate puhul, kel harjutused iseseisvaks eluks küll juba alanud, aga kogemusi siiski veel vajaka. Õnnelikud on need lapsed, keda kusagil mõnusas maakohas vanavanemad ootavad. Nemad võivad end tõesti sama muretult ja vabalt tunda nagu Anna-Liisa vanas heas telelavastuses „Kikerikii“. Tänapäeva vanaemad-vanaisad pole aga sageli veel kaugeltki pensionieas. Hea, kui on vanem vend või õde, tädi või onu, kel mahti väikese puhkajaga kinos või suplemas, kalal või lõbustuspargis käia, aga võib juhtuda, et paljudel tuleb suvevabadust „isemajandamisega” alustada. Sestap peame kõik nüüd nii liikluses kui mujal sama tähelepanelikud olema kui augusti viimastel päevadel, sest vabapõlve algusega on lastel sama keerukas kohaneda kui uue kooliaasta piirangutega.
Päikselist, muretut ja õnnelikku suvevaheaega, koolijütsid!
