Neil päevadel, kui mõisad on külastajatele avatud, toimub igas osalevas mõisas täistunnil giidiga ekskursioon, tutvustatakse mõisa peahoonet, kõrvalhoonet, parki ja seda, milleks mõisahooneid tänapäeval kasutatakse. Stendidelt saab lugeda mõisa ja kooli ajaloo kohta, mõisates on avatud kohvikud. Lisaks korraldatakse külastuspäevadel kontserte, näitemänge, saab vaadata näitusi või näiteks kaarikuga sõita. Eesti Mõiskoolide Ühenduse juht Tõnu Kiviloo ütles ajalehele ?Sakala?, et uuendusena on tänavu suvel avatud ühel korral mõisate uksed kahel päeval järjest, et kaugemalt tulijad saaksid teise päeva hommikul piirkonna rajatistega tutvumist jätkata ega peaks liiga palju kilomeetreid tühjalt sõitma. Iga osaleja saab esimesest külastatavast mõisast raamatu, millesse ta hakkab retke jooksul templeid koguma. Kaheksa templiga raamatu omaniku nimi pääseb loosirattasse, kust võetakse välja need, kes saavad kutse mõisamängu lõpuüritusele. ?Et mäng veel rohkem põnevust pakuks , on külalisteraamatus kirjas ka mõned küsimused. Inimestel tuleb ära tunda mõisaid ja nendega seotud ajaloolisi isikuid,? ütles Kiviloo. Õigesti vastanute vahel loositakse välja raamatuid. Mõisamängu idee ja projektijuhi Urmas Tuuleveski sõnulaidatakse sellise ettevõtmisega kaasa kultuuripärandi säilitamisele, piirkonna identiteedi ja maine kujunemisele, inimeste silmaringi laiendamisele ning kooli ja piirkonna koostööle. Mõisamängu külastuspäevad on tänavu 27 mai, 10 juuni, 29 juuni, 8 ja 9 juuli ning 29. juuli. EVA KLAAS
