Suve ei saa keegi keelata

Internetis liiguvad pildid selle suve kuurortidest ja randadest, kus suplejatele plaanitakse rajada valgusküllased ja päikesekiiri vajalikul määral võimaldavad kabiinid. Projekteeritakse enneolematuid asju, mis kõik aitaksid pidada omavahel nii sotsiaalset kui ka füüsilist distantsi.


Meie randadesse vaevalt selliseid asju tuleb, sest meie rannapiir on vabalt avatud ja erarannad puuduvad. Vähemalt avalikult neid ei reklaamita. Küll on eriti meie siseveekogude äärde tekkinud ja tekkimas veespordikeskusi, kus on võimalik tegeleda veelauaspordi ja muu toredaga selles vallas.
Veesport, nagu ka lumesõidud suuskadel koguvad üha enam kuulsust ja populaarsust. Isegi nii palju, et tulevastel olümpiamängudel, juhul muidugi, kui viirused ja muud silmale nähtamatud vaenlased neil toimuda lasevad, on need võistlusaladest ühed vaadatumad.
Põltsamaast on saamas moodsate spordialade keskus. Ühelt poolt suured plaanid Kuningamäe suusakeskusega, kus lumekahurid olid töös juba sel talvel, kuigi ilm väga suusasporti ei soosinud. Ja teisalt Kamari veespordikeskus, kuhu tuleb kõige ägedam veeringrada. Siin on perspektiivi.
Kui nüüd seda viirust poleks ja suvel vesi piisknakkust edasi ei kannaks. Ja et ungarlased saaksid siia rada paigaldama. Kui midagi ei saa kohe ja ruttu, siis kunagi ikka saab. Varem või hiljem.
Aga suvi ja rannamõnud tulevad. See on kindlamast kindlam. Mingi nipp mõeldakse ikka välja.

blog comments powered by Disqus