Jõgevamaa Suurte Perede Ühendus valis endale hiljuti uue juhatuse, kes on võtnud oma põhiülesandeks organisatsioon vahepealsest madalseisust välja tuua.
iii
Jõgevamaa Suurte Perede Ühendus, kuhu on koondunud maakonna nelja- ja enamalapselised pered ning üksikvanemad, kes kasvatavad vähemalt kolme last, on tegutsenud juba kümme aastat. Viimasel kolmel aastal on ühenduse tegevus paraku üsna loid olnud. Uus kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad Ave Säärits, Tiia Vaher ja Heli Ojasaar, tahab taaskäivitada traditsioonilised ettevõtmised ja algatada uusi ning värvata ühendusse ka uusi liikmeid.
„Otsustasime ühendusele uuesti elu sisse puhuda sellepärast, et tundsime puudust suurte perede ühisüritustest ning arvasime, et ka muus mõttes võiks ühendus senisest enam peredele toeks olla,” ütles Jõgevamaa Suurte Perede Ühenduse juhatuse esimees Ave Säärits.
Praegu on tema sõnul suurte perede ühenduse hingekirjas üle kuuekümne liikmespere. Tõsi, nii mõnegi pere lapsed on vahepeal suureks kasvanud, ent see ei anna veel põhjust neid ühendusest välja arvata: paljulapseliseks jääb pere ju ka siis, kui lapsed lapseeast väljas.
„Uued liikmed on teretulnud eelkõige seepärast, et uued inimesed toovad kaasa uusi mõtteid,” ütles Ave Säärits. „Samas on oluline seegi, et riigi poolt suurte perede ühendustele antavad toetused sõltuvad liikmete arvust. Nii et mida rohkem meid on, seda paremini me elame.”
Ave Sääritsa sõnul on paljulapseliste perede hulgas nii neid, kes endaga hästi hakkama saavad, kui ka neid, kellel probleemid üle pea kasvama kipuvad. Need, kes paremini hakkama saavad, kipuvad mõnikord arvama, et neile pole suurte perede ühendust vaja.
Kasu endale või teistele?
„Hakkamasaajad võiksid mõelda mitte ainult sellele, kuivõrd ühendusest neile kasu on, vaid ka sellele, kuidas nad ise saaksid teistele kasulikud olla,” ütles Ave Säärits. „Nende kogemused oma elu korraldamisel ja pere äramajandamisel kuluvad ju teistele marjaks ära ning, nagu öeldud, ka ühenduse liikmete arv on oluline. Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu, mille liikmesorganisatsioon me oleme, saame aga oma hääle riigi tasandil kuuldavaks teha ning riigijuhtidele ja kogu ühiskonnale teada anda, mida meiesugused vajavad: iga pere üksikuna seda ju ei suuda.”
Enne ühenduse tegevuse soikujäämist oli Jõgevamaa suurtel peredel kombeks tähistada ühiselt emade- ja isadepäeva, vastlapäeva ja jõule ning korraldada teabepäevi ja suvelaagreid. Traditsioonide taaselustamist alustatakse isadepäeva korraldamisest. See saab teoks 8. novembril kella 13.30-16 Jõgeva spordikeskuses Virtus. Sportlik isadepäev algab ühise võimlemisega ning jätkub korvpalli vabavisete, saalihokislaalomi, jalgpalli täpsuslöökide ja isade kolmevõistlusega. Et tegemist on sportliku ettevõtmisega, tuleks selga panna spordirõivad ja kaasa võtta vahetusjalatsid.
„Isadepäevaüritusele on oodatud kõik maakonna suured pered, ka need, kes meie ühendusse ei kuulu,” ütles Ave Säärits. „Samas jagame üritusel infot suurte perede ühenduse kohta ning võtame vastu ka liitumisavaldusi.”
Sellest, kuipalju Jõgevamaa selliseid peresid üldse on, kes laste arvu poolest ühendusse võiksid kuuluda, juhatusel ülevaadet pole, sest omavalitsuste sotsiaaltöötajad, kes neid andmeid omavad, ei saa neid andmekaitseseadusest tulenevalt jagada — ka suurte perede ühenduse esindajatele mitte. Seepärast kavatsevad ühenduse juhatuse liikmed kontakteeruda kõigi maakonna omavalitsuste sotsiaaltöötajatega ja paluda neid, et nad ühenduse kontaktandmed suurtele peredele edastaksid. See, kas nad ühendusega kontakti võtavad või mitte, jääb siis perede endi otsustada.
Kolme peale kuusteist
Selleks, et tõhusamalt selgitustööd teha, on ühenduse juhatuse liikmed maakonna endi vahel ära jaganud: Jõgeva vallas ja linnas on kontaktisikuks Heli Ojasaar (tel 776 0332), Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani piirkonnas Tiia Vaher (tel 5565 7869) ülejäänud piirkondades Ave Säärits (tel 776 0090 või 518 2694). E-posti teel saab ühendusega kontakti võtta aadressil jspu@hot.ee . Päris tasuta ühenduse liikmeks astuda ei saa, ent liikmemaks on siiski pigem sümboolne: sada krooni aastas. Sisseastumistasu on viiskümmend krooni.
„Ehkki ühisüritustele otsime ka sponsoreid omavalitsuste ja firmade näol, kulub ürituste peale ka osa liikmemaksuna laekuvast rahast. Kulutusi tuleb teha sellekski, et raamatupidamine korras oleks,” ütles Ave Säärits.
Kolmel juhatuseliikmel endal on kokku 16 last: Avel neli ning Helil ja Tiial kummalgi kuus. Ehkki teatud osa poliitikutest armastab rääkida emapalga positiivsest mõjust sündivusele, ei usu Ave Säärits, et kõnealune toetus paljulapselisi peresid juurde tekitab.
„Üht-kaht last võib emapalk küll sünnitama stimuleerida, aga kolmandaid, neljandaid ja järgmisi lapsi muretsevad pigem need naised, kellele emapalk esmatähtis pole. Seda enam, et suurema osa ajast lastega kodus viibinuna pole neil niikuinii aega olnud end kõrgepalgalisele kohale välja rebida, mistõttu nad peavad leppima emapalga alammääraga.“
Otsest rahalist abi ei paku suurperedele ka maakonna suurte perede ühendus. Küll aga saavad sarnaste probleemidega kokku puutuvad pereemad-isad üksteisele vaimses mõttes ja praktiliste nõuannetega toeks olla.
„Ning ega neid avalikke üritusi palju polegi, kuhu suur pere üheskoos minna saab. Meie ühenduse ettevõtmised on aga just sellised,” ütles Ave Säärits. „Kõik omavalistused ja ettevõtted, kel selleks jõudu ja tahtmist, on teretulnud meid toetama. Ära kuluvad ka väikesed summad ning mitterahaline abi.”
iii
RIINA MÄGI
