Tavaliselt sirgub konnakotkastel suureks vaid üks poeg ja sedagi mitte igal aastal teatab Eesti Ornitoloogiaühing. GPS-satelliitsaatjad annavad täpset infot linnu liikumisest. Sarnase metoodikaga on näiteks uuritud tänavu Eesti must-toonekurgede rännet ja selgitatud talvitusalasid. Veel enne sügisrände algust jõudis Juku anda väärtuslikku informatsiooni suur-konnakotka elust poegade üleskasvatamise ajal. Varasemate vaatlustel põhinevate teadmiste kohaselt alustavad meie konnakotkad rännet septembris. Tänavusel soojal sügisel asus Juku rändeteele alles 15. oktoobril. Novembri alguseks oli Juku jõudnud Horvaatia, Serbia ning Bosnia-Hertsegoviina piiride lähedale, s.o 1500 km oma pesast. Maailmas pesitseb suur-konnakotkaid alla 3000 paari, Euroopas alla tuhande ja Eestis elab 20-30 paari. Euroopa Liidu riikidest elab Eestiga võrreldavas suurusjärgus asurkond veel vaid Poolas, ülejäänud riikides üksikud paarid. Suur-konnakotkas on Euroopa üks vähem uuritud ja enim ohustatud kotkaliike. Muuhulgas on halvasti teada tema rändeteed ning talvitusalad. Eesti suur-konnakotkaste rändest ja talvitusaladest polnud seni teada midagi. Kaitse seisukohalt on oluline omada infot, millised ohud varitsevad meie kotkaid rändeteedel ning talvituspiirkondades. Suur-konnakotkas Juku käekäiku saab jälgida Kotkaklubi internetilehel: www.kotkas.ee ja paralleelselt ka ilm.ee looduskalendris: http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=kotkadjuku VOOREMAA
