Neljapäeva õhtul kuulutati Saku suurhallis lõppeva aasta Eesti parimaks naissportlaseks Adavere kiiruisutaja Saskia Alusalu. See on tõeline rõõmusõnum, mis sundis küllap paljusid jõgevamaLisa uusalasi lakke hüppama nagu 24. veebruaril, mil Alusalu Pyeongchangi taliolümpiamängudel ajalugu tegi, lõpetades ühisstardiga sõidu neljanda koha. Nüüdse saavutusega tegi Saskia veel midagi erakordsemat, mille suurust hakkame paremini mõistma aja möödudes.
Ainult üks kord on Eesti spordiajaloos valitud kiiruisutaja Eesti parimaks sportlaseks. See juhtus 1964. aastal, kui selle auväärse tiitli pälvis sama aasta talvel Innsbrucki taliolümpial 1500 meetris kulla võitnud Ants Antson. Nüüd astus Saskia Alusalu suure legendi kõrvale.
Pyeongchangi talimängude ava- ja lõputseremoonial Eesti lippu kandnud 23-aastane Alusalu on aga esimene Jõgevamaa sportlane, kes valitud Eesti aasta parimaks. Seegi on ainulaadne saavutus.
Saskia Alusalu parimaks valimise väärtust kinnitab tõsiasi, et võit tuli pingelises konkurentsis, kuid ometi veenva eduga. Haaravaks muutis esikohaheitluse see, et spordiajakirjanikud Saskia saavutust esikohaga ei väärtustanud. Talle kuulus selles pingereas kindel teine koht Katrina Lehise järel ja napi eduga Anett Kontaveiti ees. Kuid seda kindlam oli Saskia võit rahvahääletusel ja spordialaliitude poolt. Kuigi igal aastal mitmeid MM- ja EM-medaleid võitvad vehklejad tundsid pettumust, et võidutiitel neist seekord mööda läks, siis olgem ausad: tulemus olümpiamängudel maksab alati rohkem. Rääkimata veel emotsioonist, mida sportlane seal rahvale pakub. Ja see kallutas kaalukausi teenitult meie Saskia Alusalu kasuks.
