Sten Teppan tuleb kodukanti Sadalasse nii tihti kui võimalik

Sten on pärit Sadalast. “See on koht, mida ma mõni aasta tagasi veel tõeliseks pommiauguks pidasin. Tänaseks on see mulle eriti oluline paik, kuhu ma võimalusel alati hea meelega tulen. Tõsi, eelkõige vanemate pärast,” tunnistas ta.

Kodukanti sõidab ta võimalikult tihti. Kui trehvab kaks järjestikust vaba päeva olema, mida juhtub kuus korra-kaks, tuleb ta alati Sadalasse. “See on minu koht ja võimalus ajule puhkust anda ja akusid laadida. See on järeleproovitud trikk ja töötab minu puhul paremini kui ükskõik mis muu meelelahutus,” selgitas ta oma energiahankimise valemit.

Põhihariduse omandas Sten Teppan Sadalas, seejärel asus õppima Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. Aastal 1993 hinnati Põltsamaa kooli kõrgemalt kui Jõgeva koole. Põltsamaa Ühisgümnaasium oli Steni meelest fantastiline, kus oli võimalik saada kõik, mis vaja, loomulikult ise kaasa aidates. “Koostöövalmidus õpetajatega on alati esmatähtis. Kui head klappi ei teki, pole vist eriti oluline, kui heas või halvas nimekirjas kool tervikuna on,” ütles Sten.

Gümnaasiumi lõpetas Sten kuldmedaliga, ülikooli astumise eel oli ta aga väga ebakindel. “Et “tagalat kindlustada”, tegin ajalehtedes mõned katsetused. Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas nõutakse kirjaproove ja õnneks läks kõik hästi,” selgitas ta.

Pärast kolme kursust said Stenil isiklik elu ja töö tähtsamateks kui kool ning seetõttu ei ole noormehel siiani veel diplomit. Stenil on plaanis end kokku võtta ja kõrgharidus kätte saada. “Ajakirjandus, tundub, oli õige valik. Kõik on loogilist rada läinud, kui välja arvata lõpukirjandis antud lubadus,” sõnas Sten.

Raadio 2 koduleheküljel võib Steni tutvustusest lugeda murtud lubadusest. “Lubasin gümnaasiumi lõpukirjandis poliitikuks hakata, omamata seejuures mingitki ettekujutust, kuidas selleks saada. See tundus lihtsalt maru tähtis ja asjalik elukutse, mille esindajate üle oli mõnus kohut mõista ja samas ette kujutada, kui sujuvalt protsessid minu käe all kulgeksid. Suurusehullustus,” arvas Sten asjast ise. Tõenäoliselt jääb see lubadus siiski täitmata, sest talle ei paku Toompeal toimuv sekundikski pinget.

Sten peab televisioonitööd hoopis ajakirjanduslikumaks kui raadiotööd. “Kanal 2-s spordiuudiseid toimetades mõtlen sageli kõikvõimalikele ajakirjandusreeglitele ja -põhimõtetele ja tunnen, et ülikooliaastatest oli abi,” kostis ta.

Raadios on teisiti. See on Stenil praeguseks üheksa aastat kestnud protsess, mis on enamasti talle tähendanud ise asjade avastamist, parandamist ja täiustamist. Raadiosse tööle minnes polnud Stenil kunagi kindlat teenäitajat. “Muidugi sain paljudelt legendaarsetelt raadiohäältelt nõuandeid, aga eelkõige tuleb mul neid tänada mulle antud võimaluse eest,” ütles Sten. Ajakirjanikuna tegi ta neli aastat koostööd ka internetiportaaliga Sportnet.

Televisiooni sattumine on Steni sõnul üks veider lugu. Ülikoolis ta teleerialale suurt tähelepanu ei pööranud, sest tal polnud kavatsust end sel alal proovida. “Üks hea sõber õhutas mind aga spordireporteri konkursil osalema, kui Kanal 2 selle välja kuulutas. CV saatmise tähtaeg oli tegelikult möödas, aga asjasse naljaga suhtudes saatsin selle siiski teele. Järgnes kokkusaamine otsustajatega ning näkkas! Ausalt, olin suures hämmingus, sest ma ei arvestanud televisiooni kolimisega,” meenutas Sten.

Sten on Raadio 2 vastutav toimetaja. Pakkumine tuli talle septembri keskel Heidy Purgalt, kellest oli veidi varem saanud R2 peatoimetaja. Ettepanek oli Stenile ootamatu. “Võtsin mõtlemisaega, et välja arvutada, mis mu niigi tihedast töögraafikust saab. Tähed olid soodsas seisus ja ma sain tööaja klappima,” rääkis ta.

Amet on Steni meelest raske seetõttu, et ta sattus sellesse eriti vastutusrikkal ajal. R2 on võtnud riikliku tellimuse ajel sihi enda värskendamisele ja kuulajaskonna noorendamisele.

“See tähendab uut programmi, uusi inimesi. Süsteemi töölepanek on suur väljakutse. Raadio 2 on kvaliteetne üle-eestiline raadio. Häda on selles, et seisvas vees tekib rutiin. Värske visioon eeldab asjalikuma sisu pakkumist kui kommertsraadiod. R2-s on oluline pakkuda midagi ka neile inimestele, kes pole tüüpilised hittraadio kuulajad,” selgitas Sten. Ise jätkab ta uuest aastat lõunasaate “Päevakord” ühe juhina Romi Erlachi ja Reimo Sildvee kõrval.

Steni sõnul on närvilisemat keskkonda kui televisioon raske leida. “Aga kui suudad pinget taluda, saab siit erakordselt hea õppetunni meeskonnatööst. Raadio on pigem enese eksponeerimise küsimus. Televisioonis pole see aga võimalik, sest su töö tulemus sõltub paljudest inimestest. Mõnes mõttes on need sarnased, samas aga erinevad tööd. Ja see on hea, sest minu jaoks täiendavad nad üksteist ja pakuvad samal ajal vaheldust,” kostis Sten. Rohkem hoolib Sten enda sõnul siiski raadiost ? sellega ta ju alustas. End vaid televisiooniga siduda küll praegu plaanis pole.

Tulevikus oskab Sten end ainult spordiajakirjanikuna ette kujutada. “Meedias töötades pole paraku võimalik planeerida, kaua kusagil töötada. Loodan vaid, et suudan ajaga kaasa käia, et tööturul omas elemendis ka tulevikus nõutud inimene olla,” arvas Sten raadiosse jäämise kohta.

Väljaspool tööd kuulab Sten üsna sageli raadiot. Üks tema ülesannetest on olla kursis sellega, mis oma raadios toimub. Seega kuulab ta peamiselt R2, vahel satub ta aga sportlikust huvist Sky+ ja Uuno hommikuid kuulama. “Mind huvitab, kuidas saatejuhid tulevad toime kuulaja kinnihoidmisega,” sõnas Sten.

Ise kuulab ta peamiselt muusikat, mille tegemisel on kasutatud kitarre ja trumme. Samas jälgib Sten järjest suurema huviga, mida suudavad noored eesti räpparid. Lemmikud eesti muusikast on Blind, Smilers ja Toe Tag. Välismaalt on hetkel aktuaalsed Black Eyed Peas, Gwen Stepani ja U2. “Unelmate intervjueeritavat lauljate seas pole. Kõige kuulsam, kellega ise seni juttu olen teinud, on A-Ha liige Pal Waktaar. Pigem erutaks mind nimekate sportlastega rääkimine,” sõnas Sten. Koolis on kõik laulnud. “Praegu meeldib raadios ja autos lugudele kaasa karjuda. Laulmiseks on seda ikka raske pidada,” kostis Sten.

Nüüd kuulub Steni vaba aeg pisipojaga tegelemisele. “Võimatu on temast mitte välja teha!” tunnistas noor isa. Sten armastab väga ka filme vaadata, teeb seda nii kinos kui kodus. “Kuulun nende hulka, kes kannatavad häid asju ikka uuesti ja uuesti vaadata, mistõttu olen endale päris palju filme ka koju hankinud. Huvi ööklubide vastu rauges juba aastaid tagasi Tallinna tulles. Praegu on ainus põhjus, mis mind veel ööklubisse meelitab, mõne lemmikansambli kuulamine ja vaatamine,” rääkis Sten.

BIRGIT KASTEPÕLD