Maakonna kultuuri- ja sporditöötajate tänuõhtule, kus spordiaasta parimad välja kuulutati, Prantsusmaa profiklubis Ag2r sõitev Rene Mandri kahjuks tulla ei saanud, nii et auhinna pidi tema eest vastu võtma isa. Küll aga loeti ette Rene mullused suuremad saavutused: kuni 23-aastaste ratturite maailmameistrivõistlustel sai ta 24. koha, Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali ning tunnistati Eesti parimaks selle vanuseklassi jalgratturiks.
Pala kooli IX klassis õppiv ja spordiklubi Contra värvides võistlev parim noorsportlane Allar Lamp kogus möödunud aastal B-vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel erinevatelt jooksudistantsidelt viis kuldmedalit, lisaks sellele veel hõbemedali teivashüppes. SK Tähe saalihoki esindusmeeskond tuli Eesti karika- ja meistrivõistlustel kullale ning sai auhinnalisi kohti Riias, Kocenis ja Jõgeval peetud rahvusvahelistelt turniiridelt. SK Tähe treeneri Marko Saksingu kontosse tuleb lisaks esindusmeeskonna saavutustele lisada ka naiskonna ja noorte võistkondade auhinnakohad Eesti meistrivõistlustelt.
Põltsamaa maadlustreeneri Arved Külanurme õpilaste saavutusi ei jõua siinkohal aga üksipulgi üles lugedagi. Piisab, kui öelda, et Euroopa noorte meistrivõistlustelt sumos toodi ära kolm pronksmedalit, Põhjamaade noorte meistrivõistlustelt vabamaadluses üks kuld, Eesti noorte meistrivõistlustelt vabamaadluses üksteist individuaalset ja üks võistkondlik esikoht, neli individuaalset ja üks võistkondlik teine koht ning neli kolmandat kohta, Eesti noorte meistrivõistlustelt sumos viisteist esikohta. Sestap pole ime, et lisaks parima treeneri tiitlile pälvis Külanurm möödunud aasta tulemuste eest Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt spordi aastapreemia.
Ojassalu ja sport
Ka üks kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi poolt välja antud elutööpreemiatest läks spordiinimesele ? Põltsamaa linna spordiinstruktor-treenerile, Põltsamaa valla spordiklubi Tervis aseesimehele ning Eluterve Eesti Põltsamaa tugirühma ja Jõgeva maakonna spordiveteranide klubi esimehele Villu Ojassalule.
“Kui räägid Põltsamaa spordist, siis mõtled Villu Ojassalule ? ja vastupidi,” tunnistas teenekale spordimehele elutööpreemiat kätte andes Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi esimees Kalev Raudsepp.
Tänuõhtul jagati spordirahvale veel mitut laadi tunnustust. Maakonna kiiruisutamiselu edendaja, Adavere spordijuht Väino Treiman sai regionaalminister Jaan Õunapuult siseministeeriumi tänukirja, maavalitsuse tänukirjad said maakonna spordielu edendamise eest Pala kool, Kuremaa spordikeskus, Põltsamaa vallavalitsus ja Tiit Lääne. Jõgevamaa Spordiliidu Kalju tänuauhinna pälvisid Tabivere Gümnaasium suurepäraste tulemuste eest TV 10 Olümpiastarti võistlussarjas, spordiklubi Contra silmapaistvate tulemuste eest Eesti noorte meistrivõistlustel kergejõustikus, Silvar Luht jalgpalli edendamise eest maakonnas, Raivo Tralla tublide tulemuste eest Eesti noorte ja täiskasvanute meistrivõistlustel korvpallis, Jaan Rahuküla Mustvee linna spordielu edendamise eest, Jõgeva maavalitsus liikumisharrastuse edendamise eest maakonnas ning Torma vallavalitsus ja Jõgeva linnavalitsus suurepäraste sportimistingimuste loomise eest.
Vanema kaudu lapseni
“Põhimõtteliselt on tänapäeva noored täpselt samasugused kui aastakümneid tagasi,” tunnistas 1970. aastast noori maadlejaid treeninud Arved Külanurm. “Ainult et kui varem võis tõsiseid sporditegijaid leida ka linnalaste hulgast, siis praegu tasub loota vaid maalastele, kes füüsilist tööd tegema harjunud.”
Külanurm teab hästi: selleks, et lasteaia- või algkoolilast maadlustrenni saada, tuleb kõigepealt nõusse rääkida tema vanemad, sest nii väike inimene veel omapäi selliseid otsuseid vastu ei võta. Ka hiljem tasub lapsevanemad kõigega kursis hoida, sest just vanema toetus ja julgustav sõna võivad olla need, mis noore maadleja spordist loobumise mõtted minema ajavad. Aga loobumismõtted on sel spordialal ebaõnnestumiste korral kerged tulema.
“Kui pallimängus jaguneb vastutus kaotuse eest terve meeskonna vahel, siis maadlejal tuleb vastase all selili olla üksinda,” ütles Arved Külanurm.
Kuigi tänu Heiki Nabi maailmameistritiitlile ja muudelegi asjaoludele on Eestis praegu populaarsem kreeka-rooma maadlus, kuulub Külanurme sümpaatia siiski endiselt vabamaadlusele.
“Kreeka-rooma maadluse puhul on tegevuses põhiliselt sportlase ülakeha, vabamaadlus pakub aga vaba, loomuliku liikumise võimalust kogu kehale,” ütles Arved Külanurm.
Hea spordiaasta
Maakonna parim noorsportlane Allar Lamp treenib oma kehakultuurialase kõrgharidusega isa Andrus Lambi käe all.
“Noorel tasub algul erinevaid spordialasid proovida ? kuni selgub, mis talle loomuomasem,” ütles Andrus Lamp. “Ka Allar tegelnud peale kergejõustiku suusatamise ning korv- ja jalgpalliga ning alles viimasel ajal on ta pikamaajooksule spetsialiseeruma hakanud. See tähendab, et tõusma on hakanud südamelihast tugevdava aeroobse treeningu osakaal.”
Peale sportimise jõuab Allar hästi õppida, kooli presidendi ametit pidada ja rahvatantsu tantsida. Kus perspektiivikas noorsportlane pärast Pala kooli lõpetamist oma haridusteed jätkab, seda pole temast endast, isa Andrusest ja ema Innast koosnev “perekonnanõukogu” veel otsustanud.
Jõgevamaa Spordiliidu Kalju tegevjuhi Uno Valdmetsa sõnul oli möödunud aasta mitte ainult hea majandus-, vaid ka spordiaasta. Jõgevamaal olid selle tunnussõnadeks Jõgeva staadioni ja Torma spordihoone valmimine ning liikumisharrastuse tuntav tõus.
“Üha enam juletakse ja viitsitakse tulla välja jalgrattasõitu, rulluisutamist või kepikõndi harrastama,” tõdes Uno Valdmets. “Positiivsena võib välja tuua ka spordielu juhtimise ümberkorraldamise Jõgeval ja Põltsamaal: mõlemal pool on pandud ametisse täiskasvanute ja noortespordi ning spordibaaside eest vastutav spordijuht ning moodustatud sporti haldav sihtasutus. Meeldiv on seegi, et aktiivseid abilisi, kes spordiürituste korraldamisel kaasa lüüa tahavad, on hulganisti juurde tulnud. Mitu pead on ikka mitu pead ja koos tehtud üritus tuleb sisukam.”
RIINA MÄGI
