Filmipäevade ajal on hea laagrit lõpetada sellepärast, et siis on laagri lõpunäitusele garanteeritud tavalisest rohkearvulisem ja asjatundlikum publik. Tänavu olid laagripildid väljas Goldbergide villa esimesel korrusel üsna sürrealistlikus atmosfääris: väsinud ilmega ja väsinud asju täis ruumides. Vähem “sürrid” pole tegelikult olnud ka varasemate laagrinäituste paigad.
Näitusel võis, nagu õppurite näitustel ikka, võrrelda seda, kuidas eri inimesed ühe ja sama ülesande on lahendanud. Veel sai seal aimu sellest, kuidas noored enda jaoks Palamuse alevikku avastanud ja sealt huvipakkuvaid motiive leidnud olid. Ning kuidas neid eri “värvi” päevadel jäädvustanud.
Iga laagripäev oli nimelt pühendatud ühele spektrivärvile. Hommikuti toimus vestlusring päeva värvi teemal, ka pildimotiivide ja koloriidi valikul lähtuti päeva värvist. Mis ei tähendanud, et ainult seda värvi maalimisel kasutada oleks tohtinudki.
Värvi kõrval oli laagri teemaks impressionistlik, neoimpressionistlik ja fovistlik värvikäsitlus akvarellis. Jõulisemaid, ekspressionistlikumaid maastikupilte maaliti õlipastellidega, söe- ja pliiatsijoonistustele jäädvustati Palamuse vähem tuntud hooneid. Viimasel laagripäeval viibiti Tartu kunstimuuseumis Vano Allsalu näituse “Maal kui maastik” avamisel. Allsalu abstraktsed maalid, millel kasutatud suures valikus puhtaid värvitoone, haakusid suurepäraselt käsitletud teemadega.
Tsivilisatsioon ja värvitaju
Kuuest laagrilisest neli olid Palamuse kandi noored, kaks Põltsamaa kunstikooli värsked vilistlased. Kahe aasta taguses esimeses laagris oli osalejaid 13, möödunudaastases kuus nagu tänavugi.
“Väike osalejate vähesusest tingitud ?okk on mind kahe viimase laagri alguses tabanud, aga kui süvenen ja töö käima saan, läheb see üle,” ütles Kaire Nurk. “Ja vaatamata huviliste vähesusele kavatsen ma siiski jätkata. Sest ma arvan, et laager on vajalik ja sellel on perspektiivi.”
Vajalik on laager Kaire meelest sellepärast, et niisugust intensiivset maalimist ja joonistamist koosmõjus kunsti eri probleemidesse süvenemisega ei saa õppetöö kõrvalt lubada ei üldharidus- ega huvikoolis: olles nii Põltsamaa Kunstikooli kui ka Palamuse Gümnaasiumi kunstiajaloo õpetaja, teab Kaire seda omast käest. Ja veel: eri värvide ning värvide ruumisuhte nägemist saab tema sõnul treenida ainult looduskeskkonnas maalides.
“Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et 66% inimestest ei taju või tajuvad halvasti värvide ruumisuhteid, et 22% inimestest on daltoonikud, kes ei tee vahet punase, sinise ja rohelise värvi vahel, ning et need kaks suhtarvu on kahekümnenda sajandi jooksul ähvardavalt kasvanud. Põhjuseks peetakse eelkõige seda, et suurema osa ajast viibivad inimesed tehiskeskkonnas ? elektrivalguses ja hapnikuvaeses õhus ?, ning söövad looduskauget toitu,” ütles Kaire. “Ükski tehiskeskkond ei saa olla nii nüansirikas ja muutlik kui loodus. Seepärast arendab värvitaju just looduskeskkonnas maalimine ja Eesti tingimustes saab seda teha eelkõige suvel.”
Laager rahvusvaheliseks?
Tegelikult on Kairel tulevikuks veelgi suuremad plaanid: ta näeb nimelt Palamusel perspektiivi rahvusvaheliste kunstilaagrite toimumispaigana.
“Palamuse on motiivirikas. Siin on, piltlikult öeldes, motiiv motiivis kinni, kusjuures need motiivid on vaheldusrikkad, mitte üheülbalised. Sel põhjusel on siin ka hea maalida,” ütles Kaire.
Samas on ta kindel, et kui ta rahvusvahelise kunstilaagri korraldaks, ei tegeldaks seal üksnes motiivikeskse maalimise, vaid ka installatsiooni- ja fotokunstiga. Et laagri korraldamine huviliste puudumise taha jääks, seda Kaire ei usu.
“Meie ühiskonnas jahitakse praegu rohkem teisi, kunstikaugeid väärtusi ja selle üheks väljenduseks on arvatavasti ka see, et kunstilaagrisse vähe noori tuleb. Aga n-ö vanas heas Euroopas on väärtushinnangud teised ning sealt leiaks huvilisi kindlasti. Tõsi, rahvusvahelise seltskonna kokku kutsumise eelduseks on olmelise baasi rajamine, see vajab aga investeeringuid,” ütles Kaire Nurk.
RIINA MÄGI
