Tol korral ei pooldanud ligi Ÿ küsitletuist lastele hinnasildi külgekleepimist, kus üks ema hakkas saama vaid 2200 kroonist emapalka, samal ajal kui teisele perele maksti ligi 18 000 hüvitist.
Isegi emad, kes hakkaksid saama maksimumilähedast vanemapalka, arvasid, et riik ei tohiks laste vahel vahet teha, et pole õige meie kõigi ühist avalikku raha jaotada nii, et jõukamatele rohkem ja teistele vähem.
Et toetusi peaks jagama ikka eelkõige neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Riigieelarve pole ju suurepalgalistele lisapalga maksmiseks.
Samas ei saa täna ka kogu protsessi tagasi pöörata, sest inimesed on sellega arvestanud ja neil on vastavad ootuslikud õigused.
Ent kuidagi ei tahaks nõustuda rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ettepanekuga suurendada vanemahüvitise summat kahekordseks alates pere neljandast lapsest ja pooleteistkordseks alates kolmandast lapsest. Samuti soovib ta pikendada hüvitise maksmise aega. Raha eest võib küll luksusvilla osta, kuid paljas mõte sellest, et riik tahab raha eest naisi sünnitama panna, see tähendab lapsi osta, on masendav ja alandav. Ent asjal on ka pragmaatilisem pool.
Rahvastikuminister kahekordistaks vanemapalka jõukamate ja võõramaalaste huvides.
Euroopa Liidu liikmesriigina tuleb meil peretoetusi ja hüvitisi maksta ka kõigile neile, kel pole Eestimaaga suuremat seotust kui see, et üks vanemaist vaid töötab Eestis. Seega hakkab Eesti maksumaksja raha järjest enam minema nendele, kellel ja kelle lastel pole meie kodumaaga tulevikus mingit seost, sest toetusi ja hüvitisi makstakse töökohariigi põhiselt. Näiteks leiab portugallasest isa töökoha Eestis. Ema elab kodumaal edasi ja me maksamegi talle seadusekohast vanemapalka. Või otsustab maltalanna tulla Eestisse sünnitama. Kohe hakkab ta saama vanemapalka alampiiri ulatuses, kui ta on siin aga enne sünnitust juba paar kuud töötanud, saaks ta vanemapalka koguni eelnenud palga suuruses. Lisaks saaks ta teisi toetusi, mis lapse ilmaletoomisega kaasas käivad. Nii on see täna. Ja nii ongi Euroopas moeks saanud nn sotsiaalkindlustuslik ?oppamine ? lähen sünnitama sinna, kus rohkem makstakse, lähen tööle sinna, kus vanemahüvitis ja muud toetused on heldemad. Ja meie muudkui nuputame skeeme, kuidas nendele rohkem maksta, samas kui oma pered elavad vaesuspiiril. Praegu läheneb kõrgeim vanemapalk juba 22 tuhandele. Topeltpalk läheneks siis juba 44 tuhandele. Kogu hüvitise periood läheks riigile maksma ühe inimese pealt 502 000 krooni. Samas alampalka saav vanem võidab kahekordsest hüvitisest kuus vaid 3000 krooni. Nii tahab Reformierakond taas kord toetada jõukaid ja võõramaalasi, mitte aga vähem toimetulevaid peresid. Varasema sissetuleku kahekordistamist lapsehoolduspuhkusel olevale vanemale Euroopas ega kogu maailmas ei tunta. Seega tahame jälle meie esimestena maailmas luua kõige pillavama toetussüsteemi. Hakkavad ju siis ajutiselt elavate inimeste hiigelpalku kinni maksma ka minimaalset vanemahüvitist saavad pered ja väikesepalgalised. Põhjamaades säilitatakse vanemale põhiliselt just osaline sissetulek teatud ajaks.
Keskerakond eelistab pigem lastetoetuste igakuist suurendamist. Ka lasterikaste Perede Liit arvab, et suuremat kasu tooks pikemaajalised riigipoolsed rahalised toetused, mis aitaks lapsed ka üles kasvatada. Just tulevikukindlus paneks emad sünnitama, mitte aga ühekordsed rahasüstid. Nii planeerime juba järgmisest aastast tõsta lastetoetusi alates kolmandast lapsest 900 kroonini kuus. Kõik lapsed vajavad ju ühepalju hoolt, toitu, riiet, haridust. Ei saa määrata ühtesid inimesi igavesse vaesusringi ja teisi marjamaale. Me ei saa ju jääda igavesti riigieelarvest kinni maksma äärmusparempoolse poliitika tellijate nõudmisi.
Marika Tuus
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Keskerakond
