Lisaks Eestis kasvatamist väärivate kartuli- ja köögiviljasortide tutvustamisele ja võrdlemisele kõneldi kartuli ja köögivilja seemnekasvatusest, kartuli fungitsiididest ja insektitsiididest ning kartuli ja köögivilja lehtede kaudu väetamisest.
Eri tüüpi kasvuhooneid tutvustades polnud näiteid vaja kaugelt otsida, sest sordiaretuse instituudilgi on neli kasvuhoonet, igaüks ise tüüpi. Eesti Põllumajandusülikooli õppejõu Rando Värniku vahendusel saadi ülevaade ka erinevatest kastmissüsteemidest.
“Kartuli- ja köögiviljapäeva oleme korraldanud õige mitu aastat,” ütles sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel. “Ent kui algul keskendusime sel üritusel põhiliselt sortidele ja seemnekasvatusele, siis möödunud aastast oleme püüdnud kartuli- ja köögiviljakasvatajatele komplekssemat infot jagada ning kõnelda ka taimekaitsest ja muudest aktuaalsetest probleemidest. Kuna paljudel köögiviljakasvatajatel on päevakorral kasvuhoonete ehitamine või rekonstrueerimine, käsitlesime tänavu näiteks kasvuhoonete ja kastmissüsteemide teemat.”
Koppeli sõnul on kartuli- ja köögiviljakasvatusse, nagu põllumajandusse üldse, alles jäänud põhiliselt vaid tugevad ja asjatundlikud tegijad: kümmekond aastat tagasi olnud veel palju neid, kes lootsid üksnes potipõllumehe kogemusele tuginedes mitmel hektaril köögivilja kasvatada ja ruttu rikkaks saada.
“Kartulikasvatajate jaoks on tänavune aasta tunduvalt roosilisem kui mullune,” ütles Mati Koppel. “Mööda Eestit ringi sõites on kartulipõlde, sealhulgas hobiaednike väikeseid põllulappe, päris kena vaadata, sest lehemädanik ja muud tõved pole kartulile veel kallale tulnud. Osalt on see mulluse kehva kartuliaasta tulemus: omakasvatatud seemet polnud paljudel kevadel võtta ning hädaga tuli uus terve seeme osta. Nii et halval asjal võib olla ka häid tagajärgi.”
Uutest köögiviljakultuuridest on sordiaretuse instituut asunud propageerima sojaoa kasvatamist: see on väga hea ja tervislik salatilisand.
RIINA MÄGI
