Sordiaretuse Instituudi teadurite ettekandeid tuli Jõgeva kultuurikeskusesse kuulama terve saalitäis rahvast.
?Kui sa pole nähtav, siis pole sind olemas,? ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel. ?Meil õnnestub aga päris hästi nähtaval olla: korraldame sellist seminari igal aastal ja publiku puudust pole kunagi olnud. Peale põllumeeste käivad siin ka näiteks taimekaitseinspektsiooni ja põllumajandusministeeriumi esindajad.?
Ju siis on instituudi teadurite sõnum nii sisukas ja vajalik, et seda kogu Eestist kuulama tullakse.
Uutest Jõgeval aretatud sortidest tutvustati seekordsel seminaril odrasorte ?Viire? ja ?Leeni?, aedoasorti ?Lemmik? ning kartulisorti ?Reet?.
?Võrdlesin ?Viiret? ja ?Leenit? kaheksa praegu sordilehel oleva soovitatud sordiga ning selgus, et need on saagikuselt võrdsed või paremadki kui soovitatud sordid,? ütles odraaretaja Ülle Tamm. ?Mulluse põuase suvegagi andsid need hektarisaagiks viis tonni. Ka mahumass on neil kõrge ja seisukindlus hea.?
?Viire? plussiks on Ülle Tamme sõnul suur proteiinisisaldus, ?Leenil? aga tera suur ühtlikkus: väikesi teri on terade üldises hulgas vähe.
?Kuna mõlemad sordid on saadud õlleodraga ristamise teel, laseme T?ehhimaal ära teha ka analüüsid, mis näitavad ära nende perspektiivikuse õlleodrana,? ütles Ülle Tamm. ??Viire? sobiob rohkem viljakal mullal kasvatamiseks, ?Leenit? soovitame aga tava- ja mahepõllumeestele.?
Tulemas veelgi
Odrasorte on Ülle Tamme sõnul instituudist veelgi tulemas. Aretusmaterjali on, aga ühtlikkusaretus peab veel aretuse teistele komponentidele järele jõudma.
?Oder kui eelkõige söödavili on praegu Eesti põldudel kõige enam kasvatatav teravili,? ütles Ülle Tamm. ?Seda kasvatatakse umbes niipalju kui kõiki teisi teravilju kokku.?
Aedoasordi ?Lemmik? kiituseks ütles selle aretaja Maia Raudseping, et selle kaunad on pikad ja kiududeta ning selle terad valmivad suhteliselt hilja. See tähendab, et kvaliteetset saaki saab koristada üsna pika aja jooksul. Tööstustele peaks aga meeldima see, et ?Lemmiku? kaunad on ümmarguse läbilõikega, hästi tükeldatavad ja hea maitsega.
Kartulisordi ?Reet? eelisteks on aretaja Aide Tsahkna sõnul sile koor ja madalad silmad.
?Sellist kartulit on hea koorida,? ütles Aide Tsahkna. ?Ka ?Reeda? lehemädanikukindlus on hea. Sel kevadel ?Reeda? seemet meilt siiski veel küsima ei maksa tulla, küll aga tuleval aastal.?
Tsahkna sõnul pandi varem kartulisortidele meeste, nüüd aga naiste nimesid. Ja r-täht peab nimes ikka sees olema, sest ega siis kartul mõni õrnuke kultuur pole.
?Kartuli kasvupind on kahjuks viimastel aastatel vähenenud,? tunnistas Aide Tsahkna. ?Ja seda mitte ainult meil, vaid ka mujal maailmas. Küllap ei taheta selle töömahuka kultuuriga enam jännata.?
?Kriminaalne? kanep
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Mooste katsebaasi juhatajat Kalju Paalmani tuntakse tulihingelise lina propageerijana. Viimasel ajal propageerib ta niisama tulihingeliselt kanepit. Mõistagi mitte ?kriminaalse taustaga? India kanepit, vaid tööstuslikku kanepit, mis tema arvates võiks kardinaalselt muuta kogu Eesti majanduse palet.
?Tööstulikul kanepil on suur potentsiaal,? ütles Kalju Paalman. ?Selle biomassi juurdekasv on suurem kui metsal ning see suudab toota ka viis korda rohkem hapnikku. Kanepist saab teha umbes 4000 erinevat toodet. Kuna selle tselluloosisisaldus on suur ? 65-70 protsenti ? aitaks kanepi kasvatamine vähendada metsade raiumise vajadust.?
Kasutada saaks kanepit ehitusmaterjalitööstuses, aga ka inimeste ja loomade toiduks. Samas on see hea eelkultuur teraviljale: kanepi järel põllule külvatud teravili annab 4-5 tsentneri võrra kõrgema saagi.
Küsimusele, miks siis kõik Eesti põllumehed veel seda kasulikku kultuuri kasvatama pole tõtanud, vastas Kalju Paalman:
?Eks ta ole veel uus asi. Ja eks eelarvamus ole kanepi suhtes ka suur.?
Ent küllap sellest üle saadakse ? muuhulgas selliste seminaride abiga.
RIINA MÄGI
