Juba hulk aastaid on EELK Põltsamaa kogudust toetanud Soome Kangasala ja Järvenpää sõpruskogudused. Hiljuti külastasid Soome sõpru EELK Põltsamaa koguduse juhatuse liikmed Markus Haamer, Ain Roots ja Heldur Lääne.
Poolteist aastat tagasi osales Järvenpää koguduse õpetaja Miika Heikinheimo Põltsamaal toimunud leerilaagris ning kohtus Põltsamaa koguduse juhatuse liikmetega. Siis tegigi ta Põltsamaa sõpradele ettepaneku vastukülaskäiguks, et nad saaksid osaleda sealsel juhatuse koosolekul ning mõtteid vahetada.
Eelmisel sügisel toimusid aga Järvenpää koguduse juhatuse valimised ja Markus Haameri sõnul pidasid nad paremaks valimistulemused ära oodata ja minna külla, kui uus juhatus on ametisse asunud. Otsustati ka, et mõttekas oleks sama sõiduga külastada ka Kangasala sõpruskogudust.
Esimese reisipäeva õhtul võtsidki Põltsamaa koguduse esindajad osa Kangasala koguduse juhatuse koosolekust.
Kogudused väga suured
Markus Haameri sõnul on mõlemal kogudusel võrdlemisi suur liikmete arv — Kangasala kogudusel umbes 28 000 ja Järvenpää kogudusel 25 000 liiget. Kangasala asub üsna Tampere lähedal ja Järvenpää pealinna Helsingi lähedal. Põltsamaa kirikuõpetaja sõnul on nii Järvenpää kui Kangasala arenevad piirkonnad, kuhu järjest rohkem inimesi elama asub. Kummaski koguduses teenib kümmekond vaimulikku ja lisaks töötab kummaski veel umbes 100 inimest. EELK Põltsamaa kogudusel oli eelmisel aastal 1185 liiget-annetajat, samas on ristituid kogudusel 3500-4000.
“Oleme Soome sõpradelt saanud arvestatavat materiaalset toetust,” toonitas Põltsamaa kirikuõpetaja. Markus Haameri sõnul arvas Põltsamaa koguduse rahvas pärast Eesti taasiseseisvumist, et nad vajavad Soome sõprade abi vaid lühiajaliselt ning suudavad seejärel ise oma koguduse probleemidega hakkama saada. Tegelikult nii ei läinud.
“Meie siin kohapeal niisugust tulubaasi kokku ei saa, millega koguduse materiaalsed probleemid lahendatud saaksid. Liikmeannetustest koguneb meie eelarvesse vaid viiendik vajaminevast summast, ülejäänu peame mujalt leidma. Soome sõpradel on meie koguduse eelarve koostamisel päris kaalukas osa,” tõdes Haamer. Põltsamaa kogudusel on Soome sõpruskogudustega olnud juba neljal järjestikusel aastal koostööleping, kus sealsed kogudused Põltsamaa kogudust toetavad. Haameri sõnul on need summad sõpruskoguduste jaoks üsna marginaalsed, Põltsamaa koguduse jaoks aga väga tõsiseks rahaliseks abiks. Kui Põltsamaa koguduse aastaeelarve kogusumma on veidi üle 70 000 euro, siis sõpruskogudustel ulatuvad need summad mitmetesse miljonitesse eurodesse. Järvenpää koguduse juhatuse koosolekul prognoositi, et kui ei toimu mingeid olulisi muutusi, siis järgmise aasta eelarve maht on nende kogudusel tänavusega võrreldes 450 000 euro võrra väiksem.
Markus Haameri sõnul olid Soome sõpruskoguduste liikmed väga üllatunud, kui kuulsid Põltsamaa koguduse töötajate palganumbritest ja imestasid, mida kõike nii pisikeste summade eest suudetakse teha.
“Kui Soome sõbrad küsisid meilt, kuidas me masuga toime oleme tulnud, vastasin neile, et meie kogudus on tegelikult pidevalt masuaja tingimustes elanud,” nentis Markus Haamer. “Meie töös on rohkem armastust kui materiaalsust.”
Kirikla sai uue valgustuse
Soome poolt tulnud toetusi võib EELK Põltsamaa koguduse juhi sõnul nimetada projektitoetusteks, mida on kasutatud peamiselt remondi ja ehitustegevuse rahastamiseks. Viimati tehtud töödena nimetas Markus Haamer saali ja koridoride valgustuse renoveerimist ja elektrikilpide uuendamist. Valgustitest hakkasid pirnipesad välja kukkuma ja pirnid põlesid väga kiiresti läbi. Nüüdseks viidi kirikla valgustus ümber LED-valgustitele.
“Kui meil leerilaagrid toimuvad, siis sageli põlevad need tuled siin kogu öö. Elektrisüsteemi uuendamine annab meile tõhusa rahalise kokkuhoiu,” lausus koguduse juht.
Renoveeritud Põltsamaa kirikla valmis 1994. aastal ja Järvenpää kogudus toetas seda oluliste summadega. Praegu tuntakse Põltsamaa koguduses puudust veel saunast. Markus Haameri sõnul on selle ehitamisele juba mõeldud ja kohtki planeeritud.
“Kangasala kogudusega on olnud meil tihedad kontaktid laste- ja noorsootöö osas. Varem käisid Põltsamaa pühapäevakooli lapsed Kangasalal suvelaagris, nüüd osalevad meie noored sealse koguduse poolt korraldataval kristlike noorte festivalil, millel on 10 000-12 000 osalejat. Meie noorte festivalil osalemise kulud tasub Kangasala kogudus, nende noored osalevad aga meie koguduse korraldatavatel kristlike noorte talvepäevadel,” rääkis Markus Haamer. Tänavu osalevad Kagasala ja Järvenpää noored ka Põltsamaa koguduse korraldatavas suvelaagris.
Ilma välisabita on keeruline
“Me võime oma rahaga hoida asjad toimivatena, kuid suuremateks investeeringuteks sellest ei jätku. Siinkohal tasub mainida, et kui Eestis on keskmine palk 780 eurot, siis Soomes on see 2800 eurot. Meie koguduse töötaja keskmine kuupalk on 360 eurot.
Soomes ei laeku liikmemaks kogudustele annetustena, vaid koguduste liikmed maksavad oma palgast umbes 1,2 protsenti ja see kantakse riikliku tulumaksuna kogudustele üle,” rääkis Markus Haamer.
“Oleme oma Soome sõpradele toetuse eest väga tänulikud,” toonitas Põltsamaa koguduse juht, lisades, et külas käies anti ka ülevaade siin tehtud tööst, sest mõistagi tahavad Soome kolleegid olla kindlad, et annetatud raha sihipäraselt ja ausalt kasutatakse.
“Kasutame välisabi vaid siis, kui kohapealsed võimalused tõepoolest kõik ammendatud on,” kinnitas Haamer.
i
TOOMAS REINPÕLD
