Kogu kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval 3,4 kraadi oli tavalisest ligi 7 kraadi kõrgem ja vastas tavapärasele aprilli keskmisele temperatuurile. Nii sooja märtsi pole viimase 85 aasta jooksul esinenud. Kui keskmisena kaob talvine lumi põldudelt siinkandis 22. märtsil, kahel viimasel kevadel aprilli esimestel päevadel, siis tänavu läks lumi Jõgeva ümbrusest juba 12. märtsiks. Paaril korral sadas maa veel uuesti valgeks, kuid see lumekiht sulas kiiresti. Muld, mis oli külmunud talve jooksul põldudel 35?40 sentimeetri sügavuseni, hakkas intensiivselt sulama 10. märtsist alates ja kelts kadus siinkandis 24. kuupäevaks, mis on tavapärasest 18 päeva varem. Erakordselt soojaks läks ilm alates 22. märtsist, kui Jõgeva ilmajaamas mõõdeti uus märtsikuu soojarekord 16,3 kraadi. Senine rekord (16,0 kraadi) oli püsinud 1968. aastast alates. Vastne rekord ei saanud püsida kaua. Enne kuu lõppu ületati see uuesti kahel korral. 28. märtsil mõõdeti ilmajaama andmeil sooja 16,9 ja järgmisel päeval 17,2 kraadi. Samal ajal olid aga ööd külmad ja õhk jahtus hommikuks -2 kuni -3 kraadini, muld oli pinnalt külmunud ja hall maas.
Erakordne soojus pani looduse kiiresti arenema. Kuu alguses andis kevade saabumisest märku tilkuv vahtramahl ja esimesed kohale jõudnud künnivaresed. Koos lumeminekuga saabusid lõokesed ja peagi lisandusid kuldnokad ja kiivitajad. Peaaegu kohe pärast lume alt vabanemist hakkasid peenardel õitsema lumikellukesed ja teised varased kevadlilled. 13. märtsi soojaga võis näha juba õhus lendlevaid putukaid. Kasemahl hakkas jooksma koos soojalaine algusega 22. märtsil ja samal ajal hakkasid ka toomingapungad rohelist näitama. Mitmetes avatud kohtades kasvanud sarapuude isasurvad, mis juba enne jaanuari pakast tolmu poetasid, olid saanud vahepealsest külmast kahjustada ja ei avanenudki nüüd kevadel enam. Metsas algas leppade ja sarapuude tolmlemine ning sinilillede õitsemine 24. märtsil, tavalisest enam kui kaks nädalat varem. Taliviljaoraste ja ristikute kasv algas 25?26. märtsil, keskmisest ligi kolm nädalat varem. Erakordse soojuse tõttu kuu lõpus suurenes looduse arengu edumaa võrreldes tavapärasega veelgi. Haab alustas õitsemist 28. märtsil, raagremmelgas 30. märtsil, mis on keskmisest peaaegu kuu aega varem. Kui tavaliselt tõuseb märtsi viimasel kümmepäevakul keskmine õhutemperatuur alles püsivalt üle null kraadi, siis tänavu kogunes paastukuuga taimedele kasulikku (efektiivset üle 5 kraadi) soojust juba 36 kraadi. Märtsi viimase dekaadi keskmiseks õhutemperatuuriks oli Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi 6,3 kraadi.
Tänavuse märtsikuu sademete summa oli Jõgevamaal normilähedane, paiguti sadas keskmisest enamgi, kuid viimane kümmepäevak jäi peaaegu vihmata. Tänu rohkele päikesepaistele ja kõrgele temperatuurire?iimile toimus kiire aurumine ja kuu lõpuks hakkasid kõrgemad põllunukid juba helendama, teed tolmama ja õhuniiskus langes väga madalale (osadel päevadel alla 30%).
Milline on tavaliselt aprillikuu ilm? Lõppenud märtsikuu ilm sobib iseloomustama tavalist aprillikuu ilma ? kuu algus veel külm, teine pool juba soe ja algab taimede kasv. Jürikuus esineb sageli järske ilmamuutusi, soojad kevadised ilmad vahelduvad talvise lumelörtsiga, moodustub ajutine lühiajaline lumikate. Aprillis on olnud õhusooja 27,1 kraadi (24.04.2000) ja külma -23,7 kraadi (06.04.1956). Tavaliselt on muutunud mullad Jõgeva ümbruses harimisküpseks jüripäeva paiku.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
