Edasi püsis kuni 18. kuupäevani soe ilm. Detsembri lõpus külmunud pinnas sulas kiiresti üles, sadas sageli vihma ja teed olid porised. Aeg-ajalt tuli sula lund, mis mõneks ajaks maha jäi ja lastele rõõmu valmistas. Kui tavaliselt oleme harjunud, et kõige soojem on ilm keskpäeval, siis tänavu jaanuaris tõusis temperatuur kõige kõrgemale (Jõgeva ilmajaama andmeil 9,6 kraadini) hoopis 10. jaanuari öösel kella kolme ja nelja vahel. Nii, nagu detsembriski, andis ka lõppenud jaanuari maksimumtemperatuur Jõgeval seniste 1922. aastast algavate vaatluste ritta uue rekordi. Eelmine jaanuari rekord (7,3 kraadi) mõõdeti kaks aastat tagasi suure tormi ajal 2005. aastal. Ka tänavu oli jaanuari kõige soojemal ööl ilm tuuline ja iiliti ulatus tuule kiirus siinkandis üle 20 m/sek. Soojuse mõjul jätkasid kuu esimesel poolel haljendamist taliviljaorased ja murud, kasvasid sibullilled, mõnede puude ning põõsaste pungad kippusid puhkema, rohketest sadudest tõusid veekogud üle kallaste. Tänavune kogu jaanuari sademete summa (Jõgeval 101 mm, maakonnas 96?110 mm) oli rekordiliselt suur ja ületas tavapärast 2,5 korda. Enamus sellest sademetehulgast sadas kahe esimese kümmepäevakuga.
19. jaanuarist algas külmenemine. Paiguti esines külmenemise eel 18. jaanuari õhtul Eestimaal äikest. 20. jaanuari hommikuks kattis maad lumekirme, päev hiljem 5 sentimeetri paksune lumi. Tublisti tuli lund meie maakonnas lisaks 27. jaanuari tuisuga. Kuu lõpus mõõdeti lume paksuseks põldudel ligi 20 cm, mis ületab samal ajal keskmist mõne sentimeetri võrra. Maailma karikasarja suusavõistlused Otepääl said jaanuari viimasel nädalavahetusel tänu külmadele ilmadele ja lisaks valmistatud kunstlumele tänavu siiski peetud, vaatamata sellele, et nädal varem oli maa alles must. Kõige külmem oli meie maakonnas 25. jaanuari õhtu, kui kella kaheksa paiku mõõdeti Jõgeval õhus enam kui ?24 kraadi, lumepinnal aga langes termomeetri näit ?28??31 kraadini. Väga külm oli Eestis ka 29. jaanuari hommik, kui Kuusikul mõõdeti õhus ?26 kraadi. Jõgeval oli siis ilm soojem ja temperatuur jäi ?20 kraadist kõrgemaks. Kogu viimase kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest enam kui 4 kraadi madalamaks. Maa jäi esialgu sadanud lumikatte all sulaks ja hakkas vähehaaval külmuma. Kuu lõpuks ulatus mulla külmumissügavus taliviljapõllul enam kui 10 sentimeetrini. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes jaanuaris (põhiliselt viimase kümmepäevakuga) ?120 kraadi, mis on ?80 kraadi võrra keskmisest vähem. Senise talve jooksul on negatiivseid õhutemperatuure tänavu kogunenud ?174 kraadi. Käesolevast talvest veelgi soojemaid talvesid jaanuari lõpu seisuga on esinenud viimase 85 aasta jooksul 9 korral, viimati 2000/2001. aastal.
Milline on tavaliselt ilm veebruaris? Küünlakuu on meil harilikult kogu talve kõige külmem kuu, kuigi senised absoluutsed miinimumid on mõõdetud jaanuaris. Veebruari 1922?2005. a keskmine õhutemperatuur on ?7 kraadi, kõige madalamaks õhutemperatuuriks on mõõdetud ?39 kraadi (01. 02. 1956. a) ja kõige kõrgemaks 10 kraadi (23. 02. 1990. a). Lume paksus on suurenenud keskmiselt kuu jooksul 16 sentimeetrilt 22 sentimeetrini. Kõige lumerikkamal 1925/26. a talvel ulatus lume paksus üle 70 cm, samas on esinenud aastaid, kui lund pole veebruaris praktiliselt olnudki.
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
